MTÜ Loodusajakiri

„Tahtsime toetada Eesti poisse, et seal kaugel maal oleks neil ikka Eesti loodus südames ja hinge lähedal," ütles MTÜ Loodusajakiri reklaamijuht Elo Algma.

Sõprus tähendab seda, et märtsis saab Tallinnas Põhja puiesteel vanas elektrijaamas töötavas Energia avastuskeskuses

• sirvida ja lugeda uusi ja vanu Horisondi numbreid;
• panna end koolivaheaja perenädalal 22.-27. märtsil proovile temaatilistel viktoriinidel, mille küsimustele pakuvad vastuseid näitused, aga õigesti vastanud saavad kaasa Horisondi märtsinumbri või Teleskoobi-eri.

Lisaks pakub Horisont kõigile, kes vormistavad märtsis Energia avastuskeskuses Horisondi aastatellimuse, kingituseks raamatu "Lehed ja tähed" neljanda osa alapealkirjaga "Evolutsioon ja revolutsioon".

Kuula samal teemal:

Toomas Jüriado intervjuu Loodusesõbra toimetaja Helen Arusooga

raadio KUKU 18. veebruari saates LOODUSAJAKIRI

Tänavuse aasta esimese Loodusesõbra kaanelt vaatavad vastu nimetus radokuu ja sirvilauad. Miks radokuu? Sest radokuul rajutab ja tuiskab: rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles.

Toimetaja Helen Arusoo selgitab: "... väga sobilikult looduskaitseaasta puhul (Eesti looduskaitse 100!) on Loodusesõber läinud üle maakeelsetele kuunimedele. Selle asemel et öelda jaanuar, veebruar, märts, ütleme edaspidi südakuu, radokuu, urbekuu.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks iseseisvuspäeva eel riiklikud autasud 97 inimesele kodu- ja välismaalt. Muu hulgas on Vabariigi Presidendi kodulehel öeldud: "Eesti tunnustab ajakirjanikke, kelle sõna on laiendanud meie kõigi mõtteruumi. Teenetemärgi saavad Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet, ajakirja Horisont teadustoimetaja Rein Veskimäe ning kolumnist ja tõlkija Erkki Bahovski."

Nime poolest laululinnud, eluviisilt pigem röövlid. Nõnda võiks lühidalt iseloomustada õgijaid, kelle Eesti Ornitoloogiaühing on valinud n-ö tänavuse aasta linnuks. 2010. aasta lind on järjekorranumbrilt juba 16. ning tegelikult on neid sedapuhku siis isegi kaks: punaselg-õgija ja hallõgija.

Õgijad on meie looduse tavalised asukad, punaselg-õgija vanalinde elab meil pesitsusajal umbes samapalju kui Tartus elanikke, samasuvised pojad peale selle. Ometi ei suuda need huvitava nime ja elukommetega linnud tuntuse poolest võistelda eelkäijate kodukaku ega tedrega. Projekti "Aasta lind 2010" juht Tarmo Valker kirjutab jaanuari Eesti Looduses, et mõlemad meie õgijaliigid jahivad putukate kõrval ka närilisi ja sisalikke, mõnikord koguni linde. Õgijate nokk on tugev nagu kullil. Rahvasuu ongi hallõgijat kutsunud tihasekulliks. Tihaseid sööb hallõgija meelsasti, nagu ka teisi väiksemaid linde. Enamasti on neid siiski raske tabada ning linnu põhitoiduks on seetõttu närilised. Veel kuuluvad hallõgija menüüsse roomajad ja suuremad putukad. Kirjanduses leidub isegi andmeid, et hallõgija saagiks on langenud nirk. Paljudes loodusesõprades on ahhaa- või mis-nüüd-elamusi tekitanud tänavuste aasta lindude omapärane komme koguda suuremaid saakloomi teravate okste otsa varuks.