You are here

MTÜ Loodusajakiri

Telli loodusajakirjad endale ja kingi jõuluks sõbrale!

Loodusajakirjad, sh HORISONT, pakuvad kuni 5. detsembrini eriti soodsaid tellimistingimusi!

Uudiste märksõnad: 

Märtsi-aprilli Horisondis: vangerdused vana ja uue DNA-ga, sekka ESTCube’ist ja kukuruusikasvatajaist

Märtsi–aprilli Horisondi kaanelt vaatab vastu mammutivõhk, mis leitud juba 1920. aastate lõpus Siberist ja mida seostatakse meie jaoks ilmselt suhteliselt tundmatu Mal’ta kultuuriga. Ajalooteadus tunneb mitmeid kuulsaid inimfossiile, mis on vorminud meie arusaamu maailma asjadest. Nagu näiteks Taungi laps, kelle järgi eristati Australopithecus afarensis, või Turkana ehk Nariokotome poiss, mis sai teaduslikuks nimeks Homo ergaster. Värskes Horisondis kirjutab molekulaarbioloog ja populatsioonigeneetik Mari Järve veel ühest arusaamu muutnud fossiilsest lapsest, kelle jäänused leiti Siberist Baikali lähistelt ja kes leiupaiga järgi on saanud nimeks Mal’ta poiss. Mal’ta poiss elas 24 000 aasta eest ning oli surres 3–4-aastane, aga olulisim on asjaolu, et on õnnestunud kindlaks teha tema genoomi järjestus. See on pakkunud tõelisi ootamatusi ja pööranud teistsuguseks ettekujutuse sellest, kuidas on kujunenud maakera asustus. Eriti oluline Mal’ta poisi uurimisloo juures aga on tõsiasi, et see kulges rahvusvahelises koostöös, milles Eesti teadlastel oli oluline roll. Praegu võib öelda, et Siberist leitud lapseluude geeniuuringud on innustanud teadlasi teisigi vanemaid arheoloogilisi leide uute vahenditega uurima. Põnevad avastused on horisondil!

Uudiste märksõnad: 

Uus Horisont – värskemalt uude aastasse

Teadus, mida Horisont tutvustab, on pidevas uuenemises, ja värskem näeb välja ka vastne ajakirjanumber. Selle kaaneteema võib kokku võtta nii: spermid meis ja meie spermides (taustaks tasub lugeda-meenutada ka samadelt autoritelt möödunud aastal maikuu Horisondis ilmunud artiklit "Munarakk. Naise habras pärand").

Spermatosoidid on ülitähtsad rakud, mille ehitus on lihtne, aga tekkeprotsess inimkehas keerulisem ja veelgi keerulisem on iga üksiku spermatosoidi jaoks sihile jõudmine ehk munaraku viljastamine. Teele asub neid sadakond miljonit, aga kohale jõuab enamasti vaid üks, nii et seksuaalsfääris valitseb karm konkurents, mille kõrval külapoiste kaklus tüdruku pärast on tühiasi. Kuidas on aga lugu tänapäeva meeste sperma kvaliteediga? Lugege, mida neist asjust kirjutavad bioloogid-meedikud Ele-Liis Kreek ja Andres Salumets. Selgub, et mehe seemne kvaliteet kõigub põhjamaades isegi aastaajati. Kumb on siis parem, kas suvine või talvine? Horisondist saate teada!

Uudiste märksõnad: 

Märtsi Horisondis ülevaade krimmitatarlaste saatusest

Värskes numbris pöörab Horisont pilgu plahvatusohtlikule Krimmile. Andrus Mölder küsib oma ulatuslikus artiklis, kelle oma on Qõrõm – just nõnda kõlab tänase Krimmi poolsaare krimmitatarikeelne nimi. Artikkel raske saatusega krimmitatarlastest on kahtlemata mõtlemapanev lugemine. Oi kui kiiresti kipub sissetungijail ununema, et ala, mida valju häälega „meie põliseks maaks” nimetatakse, oli veel üsna hiljuti kellegi teise põline kodu.

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to RSS - MTÜ Loodusajakiri

Horisont 4/2015

Ilmume ka e-ajakirjana: