Tähelepanu aitab valikuliselt töödelda mingi ruumipiirkonna või objektiga seonduvat informatsiooni ja on seega tähtis fooritule muutuse märkamiseks liikluses, sõbra leidmiseks puupüsti täis baaris, õppejõu jälgimiseks loengusaalis jne. Tähelepanu hoidmine mingil objektil või ruumipiirkonnal (näiteks fooritule jälgimisel) tundub olev pidev protsess, kuid uuemad teadmised ajuteadusest näitavad, et tegelikult töötab tähelepanu ehk hoopis rütmiliselt. Kuna tähelepanu on tihti võrreldud taskulambiga, mis heidab pimedal pööningul valgust valikuliselt ühte ruumipiirkonda, siis võiks rütmiliselt töötavat tähelepanu ette kujutada nagu taskulampi, mille valgus muutub vahel eredamaks, vahel tuhmimaks.
Kas teadvuslik otsustamine võib olla ebatäpsem kui teadvuseväliselt langetatud valik? Kas teadvuseväline töötlus võib taibata midagi, mis jääb varjule teadvustatud töötluse eest?
Viimase 15 aasta uurimistööd kognitiivteadustes on teadvuse troonilt tõuganud: tundub, et teadvuseta toimuv infotöötlus on osavam, kiirem, tõhusam. Hiljutises uurimustöös leiti, et katseisiku suhtes ohtlikul trajektooril liikuv objekt tõmbab endale tähelepanu ilma teadvuse osavõtuta.
