Eesti Loodus

Kevad on looduse tärkamise ja ärkamise aeg. Kevadel, konnade kudemise ajal, võib looduses kõikvõimalike muude häälte kõrval kuulda ka konnade krooksumist.  Just seepärast õpetabki aprillikuu Eesti Loodus määrama Eesti kahepaikseid ning pakub võimalust kuulata kaasa pandud plaadilt konnade laulu! Viimast saab teha ka võrguaadressidel bio.edu.ee/loomad ja www.loodusheli.ee.

Artikli "Eesti kahepaiksed" on Eesti Looduse jaoks kirjutanud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur herpetoloog Riinu Rannap.

Nime poolest laululinnud, eluviisilt pigem röövlid. Nõnda võiks lühidalt iseloomustada õgijaid, kelle Eesti Ornitoloogiaühing on valinud n-ö tänavuse aasta linnuks. 2010. aasta lind on järjekorranumbrilt juba 16. ning tegelikult on neid sedapuhku siis isegi kaks: punaselg-õgija ja hallõgija.

Õgijad on meie looduse tavalised asukad, punaselg-õgija vanalinde elab meil pesitsusajal umbes samapalju kui Tartus elanikke, samasuvised pojad peale selle. Ometi ei suuda need huvitava nime ja elukommetega linnud tuntuse poolest võistelda eelkäijate kodukaku ega tedrega. Projekti "Aasta lind 2010" juht Tarmo Valker kirjutab jaanuari Eesti Looduses, et mõlemad meie õgijaliigid jahivad putukate kõrval ka närilisi ja sisalikke, mõnikord koguni linde. Õgijate nokk on tugev nagu kullil. Rahvasuu ongi hallõgijat kutsunud tihasekulliks. Tihaseid sööb hallõgija meelsasti, nagu ka teisi väiksemaid linde. Enamasti on neid siiski raske tabada ning linnu põhitoiduks on seetõttu närilised. Veel kuuluvad hallõgija menüüsse roomajad ja suuremad putukad. Kirjanduses leidub isegi andmeid, et hallõgija saagiks on langenud nirk. Paljudes loodusesõprades on ahhaa- või mis-nüüd-elamusi tekitanud tänavuste aasta lindude omapärane komme koguda suuremaid saakloomi teravate okste otsa varuks.

Meie esivanematele pakkus karusnahkne kasukas talvel sooja, siis tänaseks on karusnahk taandunud põhiliselt kaunistuse rolli. Karusnahaäri köögipool teeb siiski muret ja seda mitmel põhjusel. Kõigepealt ei lase farminaha odavus kaubaks teha meie metsades liigrohkeid kährikuid, rebaseid ja kopraid. Teiseks räägitakse üha enam kasvandusloomade julmast kohtlemisest ja parkimistööstuse keskkonnavaenulikkusest. Novembrikuu Eesti Loodusest saab karusnahateemal lugeda nii poolt- kui vastukirjutisi.   

Oktoobrikuu Eesti Looduse kaanelt vaatab vastu kihnu maalammas. Miks?