Lugesin üht raamatut

Theodore Gray

The Elements: A Visual Exploration of Every Known Atom in the Universe

Black Dog & Leventhal Publishers, 2009

Mulle meeldib käia raamatukogus ja kaevata välja ajalooraamatuid, intervjuusid jne. Lugesin hiljuti raamatut Krimmi sõjast, vaatasin uuesti ka mõnd Churchilli sõjajärgse aja raamatut, mida olen varem lugenud. Aga see raamat on midagi hoopis erinevat. Kui külastasin Californias oma poega, oli tema just ostnud suurepärase raamatu keemilistest elementidest. Mu naine on Amazoniga kursis, seega palusin tal selle kohe ka meile tellida. Kui kolm päeva hiljem koju jõudsime, ootas raamat meid juba verandal.

Teadusmõte Eestis (VII). Meri. Järved. Rannik.

Eesti Teaduste Akadeemia, 2011

 Kümmekonna aasta eest käivitas Eesti Teaduste Akadeemia Eesti teaduse tulemuste avaldamise temaatiliste artiklikogumikena „Teadusmõte Eestis”. Nüüd siis on ilmunud 15 kokkuvõtvat kirjutist mere- ja järveuuringute alal viimasel paaril aastakümnel saadud tippteadustulemustest, kirjutajad on selle ala juhtivad tegijad. Mitme artikli keskne teema on muutused Eesti looduskeskkonnas, seostatuna globaalsete kliimamuutuste mõjudega.

Kogumiku alguses analüüsivad Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased Tiina ja Peeter Nõges, kuidas kliimamuutus mõjutab järvede ökosüsteeme. Näiteks Peipsi ja Võrtsjärve veetemperatuur augustikuus on tõusnud kümne aasta kohta umbes 0,4 kraadi võrra. Suureneb ka vee kollakaspruuni värvust põhjustava orgaanilise aine sisaldus. Edasi vaatlevad nad Peipsi järve kalastikku kui ökosüsteemi tervise mõõdupuud. Kahjuks selgub, et Peipsi ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja selle tulevikku keeruline prognoosida. Toimunud on nihe sooja ja sogast vett eelistavate koha ja latika domineerimise suunas, kahaneb tindi, rääbise, siia ja lutsu osakaal.

Heiki Potter, Ivar Treikelder

Geodeesia ja kartograafia läbi aegade

Eesti Maa-amet, 2011

Inimest ja inimkonda on läbi aegade huvitanud, mis on silmapiiri taga ehk teisiti öeldes, missugune on see kera, millel me elame. Ettekujutusi maakerast hakati jäädvustama juba õige ammu, vähemalt 6000 aastat tagasi. Algselt oli huvitav kõik, mis sellel keral asetses – loodus, loomad, ilmastik, mäed ja jõed, vahemaad linnade ja maade vahel, erinevad rahvad ja nende kombed, uskumused ja isegi toitumise eripärad. See osa, mis teadmistest puudu jäi, kaeti väljamõeldiste, arvamuste, kuulujuttude ja muinaslugudega.

Tänaseks on inimkonna teadmiste hulk võrrelduna kas või Ptolemaiose aegadega pööraselt kasvanud. Kuid iga inimesega hakkab maailma avastamine otsast peale. Jälle tuleb kõik teadmised, mis inimkond pika aja jooksul sellest Maa kerast omandanud, järjekorras vastu võtta, läbi seedida ja teadvustada. Tuleb aru saada, et Maa liigub siiski ümber Päikese, mitte vastupidi.

Uno Veismann, Kalju Eerme

Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon

Ilmamaa, 2011

Täpselt 110 aastat tagasi kirjutas matemaatikatudeng Jaan Sarv Postimehes: „Päikese kiired on need, mis kui kuumaks köetud ahjust välja voolavad ja meid soojendavad. /.../ Päikese kiired on ka kui haiguse eemalhoidjad. Päikese kiired hävitavad koolera batsillused kogunisti sügavamas riiete all. /.../ Kui mõni pärima hakkab, kust meie ja kõige looduse eluallikas oma määratu soojuse tagavara võtnud, siis ei saa ta teadusmeeste käest mitte vastust.”

Sajandi jooksul on inimkond palju targemaks saanud. Kui tollase tudengi näppu oleks sattunud raamat „Päikese ultraviolettkiirgus ja atmosfääriosoon”, mille autoriteks tuntud atmosfäärifüüsikud Tõraverest Uno Veismann ja Kalju Eerme, oleks ta saanud vastuse vähemalt küsimusele, kuidas päike noid „pisielukaid” (batsilluste tollane sünonüüm) tapab.

Tänapäeva inimesele peaks olema kõigiti tuttav, mis on ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus. Arenenud riikides jälgitakse pidevalt hoiatusi osooniaukude võimalikust ilmumisest ning kuurortides kuulatakse hoolega teateid ultraviolettkiirguse indeksitest, määrides nahka igaks juhuks kaitsekreemidega, mis ei lase seda liialt pruunistuda. Mida see huvitava nimega aine – osoon – endast kujutab, peaks ka teada olema, aga ...