Loodusesõber

Juba möödunud talv jättis oma jälje meie öökullide asurkonnale. Kui ka tänavu peaks kevadeni maad katma rohke lumevaip, võib Eestis talvituvatel kakkudel hoopis raskeks minna.

Kaku-uurija Eedi Lelov kirjutab Loodusesõbra jõulukuu numbris artiklis "Meie talvised öökullid", kuidas eelmine aasta öökullidele mõjus ja kes enim kannatas. Talveõrnemad liigid, näiteks kodukakk ja händkakk, panid suisa muretsema, nõnda et 2009. aasta kakukaamera kuulus peategelane, rahva poolt Klaaraks kutsutud öökulli puhul kardeti, et kas jääbki ellu. Ja kui jääb, kas ikka pesitseb? Õnneks suutis Klaara rasked ajad üle elada. Uus talv on aga alles ees.

Porikuu Loodusesõbra kaanelugu kannab pealkirja "Lindude lisatoitmine – vajalik tegevus või ohtlik sekkumine?". Val Rajasaare abil on ajakiri kõne alla võtnud saiapardid ja saialuiged ehk need veelinnud, kes inimese mõjul ei lenda ära soojale maale, vaid jäävad toitainevaeseks talveks konutama rannikuäärsetele aladele ja asulate lähedale. Karmil talvel - nagu seda oli müüdunud aasta - sõltuvad nood väärkäitumisega linnud ainuüksi inimeste abist. Abikäsi pole pakaseliste ilmadega aga kusagil, sest kui ilus kuldne sügispäev on luikede külastamiseks otsekui loodud, siis tuisune talvehommik Pirita randa ei kutsu.

Kuula samal teemal:

Toomas Jüriado intervjuu Loodusesõbra toimetaja Helen Arusooga

raadio KUKU 18. veebruari saates LOODUSAJAKIRI

Tänavuse aasta esimese Loodusesõbra kaanelt vaatavad vastu nimetus radokuu ja sirvilauad. Miks radokuu? Sest radokuul rajutab ja tuiskab: rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles.

Toimetaja Helen Arusoo selgitab: "... väga sobilikult looduskaitseaasta puhul (Eesti looduskaitse 100!) on Loodusesõber läinud üle maakeelsetele kuunimedele. Selle asemel et öelda jaanuar, veebruar, märts, ütleme edaspidi südakuu, radokuu, urbekuu.