ilmanähtused

[Täiendatud 11. detsembril.]

4. detsembril kell 19.30 olid Paldiski elanikud üllatunud, sest nägid välke, aga samal ajal valitses intensiivne tuisk. Äikest täheldati 4. detsembri õhtul juba Lääne-Eesti saartel, kust rünksajupilved liikusid üle Paldiski ja edasi mööda Soome lahte itta, kusjuures ka Tallinna põhjaosa sai äikesest kella 22-23 vahel osa. Temperatuur tõusis kuuest külmakraadist kahe külmakraadini. Põhjus on järgmine.

Läänemerelt jõudis 4. detsembri õhtuks Soome lahele täituva osatsükloni kese, mille ümbruses kujunes hulgaliselt rünksajupilvi (Cumulonimbus). Nende teke oli seotud konvergentsiga tsükloni keskmes, sest sinna voolab igalt poolt õhku kokku ja sel pole mujale minna kui tõusta, moodustades konvektsioonipilvi. Lisaks oli õhumass külm, aga aluspind (lahtine meri) soe. See andis pilvedele lisaenergiat ja omakorda tõuke äikese arenguks. Päev ja õhtu olid üsna nõrga tuulega, kuid õhtuste lumesadudega kaasnes tugev puhanguline tuul. See oli seotud äikesepilvest laskuvate õhuvooludega - olete kindlasti täheldanud, et kui suvisel ajal läheneb äikesepilv, toob see tihti ka tuulepuhangud (pagi) kaasa. Hiljem tugev tuul püsis, sest osatsükloni keskme tagalas oli suur temperatuuri- ja õhurõhuerinevus, mis pani õhu kiiresti liikuma.

Mai oli kontrastide kuu. Põhiliselt valitses kas jahe ja pilves või siis väga soe, kuid hoovihmade ja äikesega ilm. Lisaks üldisele kontrastsusele esines eeskätt soojalaine ajal ka sekundaarset kontrastsust: meretuulega rannikualad püsisid jahedad ja mõnel päeval ka udused, aga sisemaal oli samal ajal sooja üle 20°C. Hoopis omapärane oli ilm 8. mail, kui oli kahe Eesti päev, millest saab lugeda ilm.ee veebilehelt.

Esimene suvehõnguline soe ja niiske õhumass saabus Eestisse Kesk-Euroopast edelavooluga 30. aprilliks, kui kohati oli sooja üle 20 kraadi (Tartus 20,5°C). 29. aprillil oli ilm pilves, sooja frondi ümbruses sadas lausvihma ning oli veel jahe. Järgmisel päeval paistis hommikul küll päike, aga suure niiskuse tõttu oli ilm vinene ning päeval tekkis taevasse ka rünk- ja kihtrünkpilvi, hommikul olid jälgitavad Ac castellanus'ed, mis näitavad sageli, et oodata on äikest.

30. aprilli hommik Tallinnas. Läbi soojavine on näha Ac castellanus'eid, mis näitavad sageli äikeseks soodsaid tingimusi.
Foto: Jüri Kamenik

Loengusari on mõeldud laiale kuulajaskonnale: oodatud on kõik, kes tahavad ümbritsevast keskkonnast rohkem teada. On ju atmosfäär keskkond, mis ümbritseb meid iga päev, ja see on ka põhjuseks, miks ilm puudutab meid kõiki.

Loenguid algavad  23., 24. ja 26. novembril Tartus Tähe 4 õppehoones ruumis 170 kell 18.00.

Viies Euroopa ohtlike tormide konverents (European Conference on Severe Storms, ECSS) toimus 11.-16. oktoobrini Lõuna-Saksamaal Landshuti linnas. Esindatud oli 41 riiki 207 osavõtjaga. Lisaks Euroopa riikidele olid kohal tormiuurijad Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Brasiiliast, Jaapanist, Indiast, Bangladeshist.

Ettekanded olid teemade alusel jaotatud 12 sessiooni. Esindatud olid nii atmosfäärifüüsikalised uuringud ohtlike tormide kujunemisest ja modelleerimisest kui ka statistilist ja klimatoloogilist laadi uuringud äikesetormide ja nende kahjustuste leviku ning sotsiaal-majanduslike mõjude kohta.