Robotid

Neurokirurgia, ortopeediliste, uroloogia- ja teiste spetsiifiliste rakendustega on seotud hulk rahvusvahelisi robotiprojekte.

Robotex on Eesti populaarseim iga-aastane robotivõistlus, mida on korraldatud alates aastast 2001. Koostöös Tartu Ülikooli ja IT-Kolledžiga koordineerib üritust Tallinna Tehnikaülikool. Sel sügisel katsuvad robotid jõudu 5. detsembril TTÜ Spordihoones.

Järgnevas tuletame meelde, miks enamus veealust maailma on läbi uurimata, ja vaatame, kuidas on kulgenud autonoomse veealuse uurimisroboti Autosub ning selle suurendatud sügavustaluvusega järglase Autosub 6000 arendamine.

Üks peamine raskusmoment peale selle, et inimene pole õppinud vee all ilma abivahenditeta hingama, on ookeanisügavustes valitsev rõhk ja pimedus. Kahtlemata on ulmekirjanikud probleemi ammu lahendanud. Näiteks võib tuua Richard Setlowe'i teose "Eksperiment" või "Seiklusjutte maalt ja merelt" sarjast tuntud Aleksandr Beljajevi "Amfiibinimese", kus inimesele siirdati vee all toimetulekuks hai lõpused. Lisaks hingamise ebamugavusele on enamus vett ookeanide sügavamates kihtides inimesele ebamugavalt külm, umbes 2-4 ºC, ning isegi parima läbipaistvusega vees jätkub fotosünteesiks piisavalt päikeseenergiat vaid kuni 200 meetri sügavuseni. See ei tähenda siiski, et fotosünteesi sügavamal ei leiduks - 2005. aastal leidsid Arizona osariigi ülikooli teadlased Mehhiko ranniku lähedalt 2400 meetri sügavuselt kuumaveeallikad, kus ülikuuma (u 350 ºC ) ja külma (u 2 ºC ) vee kokkupuutepiiril tekkiva valguse kasutavad ära fotosünteesi tarvitavad bakterid. Siit lähtub kolmas ning ka tehisaparaatidele kõrgeid nõudmisi seadev ja inimese füsioloogiaga vastuoluline asjaolu: vee sügavuse suurenedes rõhk suureneb väga kiiresti. Nimelt lisandub iga 10 meetri sügavusega ligikaudu üks atmosfääri normaalrõhk, ehk kümne meetri sügavusel on rõhk kaks korda suurem kui merepinnal, 20 meetri sügavusel kolm korda suurem jne. Seega on kuue kilomeetri sügavusel rõhk 600 korda suurem kui merepinnal! Võrdluseks tuleb kosmoseaparaatidel kaitsta meeskonnaruumides normaalrõhku vaakumi eest, mis tähendab, et taluda sama suur rõhuvahet kui on veepinnal ja kümne meetri sügavusel vee all.

Kevadel korraldati Riia Kipsala rahvusvahelises näitustekeskuses teaduse ja tehnoloogiate päev "Robotika 2008", mida külastas ligi 2500 huvilist. Teaduse ja tehnoloogiate näitusest võtsid osa kõrgkoolid, ettevõtted ja organisatsioonid ühtekokku 25 stendiga. Ürituse ajal toimus ka Baltikumi robotiehitajate vaheline jõukatsumine. Oma väljapanekuga näitusel ja võistlusrobotitega oli kohal Tallinna Tehnikaülikooli Robotiklubi. Osaleti kahe sumorobotiga kolmekilogrammises raskuskategoorias, kus saavutati teine koht ning jagati kolmandat-neljandat kohta ja võisteldi Roomba sumokategoorias, kus võideti esikoht.

Võisteldi neljal alal. Need olid sumorobotite võistlus kolmekilogrammises raskuskategoorias, sumovõistlus iRoboti Roomba koristusrobotite vahel, liinijärgijate robotite võistlus ja liinijärgijate võistlus koos rajatakistustega.

Sumorobotite eesmärk oli teine robot võistlusringist välja lükata ning liinijärgijate robotite ülesandeks oli läbida ettemääratud rada mööda musta joont. Võistlustele oli registreerinud 170 osavõtjat 85 robotiga. Osalejaid oli nii Eestist, Lätist kui Leedust. Lisaks TTÜ Robotiklubile osales kaks meeskonda ka Tartu Ülikoolist, kes olid ehitanud kaks robotit Lego Mindstorms NXT komplektidest. Neist üks osales takistustega liinijärgijate robotite võistlusel, kus oldi edukaimad. Tulemused on avaldatud veebiaadressil www.robotika.lv.

Üritusel tutvustas selleaastase üle-euroopalise robotivõistluse Eurobot ülesannet veel Euroopa robotivõistluse esindaja, Euroboti Assotsiatsiooni peasekretär David Obdrzalek, kes näitas suurt huvi üles ka Eesti robotivõistluse Robotex vastu. Kuna Euroboti ja Robotexi reeglite vahel esines sarnasusi, oleks meie võistlus heaks stardiplatvormiks sealsetele osalejatele. Samuti planeeriti üheskoos lätlaste ja leedukatega suve lõpus maha pidada esimene omavaheline sumorobotite karikavõistlus Baltic robot SUMO.

Pärast turniire korraldas TTÜ Robotiklubi veel eraldi demonstratsioonvõistluse, kus robotid pandi vastakuti kaugjuhtimise teel. Esitlus osutus suureks publikumagnetiks ning võib julgelt öelda, et meie robotid olid kiiruse ja äkilisuse poolest kõige atraktiivsemad. Samuti esitlesime klubi lendavat esindusrobotit Hõljuk.