Mare Balticum

Juba mainumbris sai kirjutatud, et meremuuseumi uurimislaev Mare planeerib käesoleva aasta suveks 1941. aasta sügisel teadmata kadunud allveelaeva Kalev otsingud. Pidepunkte, kust otsida, ei olnud - kui mitte arvestada uurijate käsutuses olevat dokumenti, kus kirjas allveelaeva viimase retke lahinguülesanne.

See dokument kujutab enesest allveelaeva teekonna täpset kirjeldust alates Suursaarest kuni Tallinna madalani - ligikaudu 70 meremiili (130 km) veeteed koos kohustuslike kursside ja pöördepunktide koordinaatidega. Lahinguülesande kohaselt pidi Kalev 30. oktoobri hilisõhtul, hämaruse saabudes, tõusma Suursaare külje alt põhjast pinnale ning liikuma miinitõkete kartuses erinevatel kurssidel tihedalt ümber saare lõunaotsa ning asuma siis Ruuskeri (vn Рoдшeр) saarekesest möödununa sirgele kursile Vaindloo poole. Eesti kõige põhjapoolsemast saarest möödudes olnuks vaja allveelaeval veel kord kurssi muuta ning liikuda piki Soome lahe keskosa otse Tallinna ja Helsingi vahelise laevatee merealale. Seal pidanuks Kalev poetama oma kahekümnest meremiinist koosneva laadungi miinitõkkena vette ning asuma halastamatu allveesõja kirjutamata reeglite kohaselt uputama mööduvaid laevu. Enne positsioonile asumist tuli allveelaevnikel Eesti põhjarannikule maha panna kolmest eestlasest koosnev luurerühm.

Kurioossel kombel otsustati allveelaevade divisjoni staabis saata Kalev teele läbi Soome lahe kõige paksema miinisupi, nn Juminda miinivälja, kus Tallinnast Kroonlinna evakueeruv laevastik alles augusti lõpus kohutavaid kaotusi kandis. Kummalisel kombel ei tulnud Kalev pärast Kroonlinna sadamasillast lahkumist enam kordagi raadiosidesse. Staabiga ei võtnud ühendust ka luurerühm. Ilmselt ei jõudnudki nad kaldale.

Leedu mereväe sünniloosse süüvides tuleb tunnistada, et annab otsida teist nii keerulise saatusega sõjalaeva kui ennesõjaaegse Leedu esimese presidendi Antanas Smetona nimeline alus.

Tegemist on 1917. aastal Saksamaal ehitatud M klassi miinitraaleriga M-59, mis 1927. aastal Leedu Vabariigile müüdi. Endiste omanike käes sai laev teenida kahe, algselt keiserliku mereväe (sks Kaiserliche Marine), 1919. aastast alates aga Weimari vabariigi (sks Reichsmarine) sõjalipu all.

Uute omanike valduses kandis miinitraaler algselt Leedu Vabariigi riigilippu. 1935. aasta 1. septembril, mil moodustati Leedu merevägi, heiskas alus õppeotstarbelise sõjalaevana ning vabariigi esimese presidendi esindusalusena Prezidentas Smetona nime all Leedu mereväelipu.

Täiendatud 16. augustil:

Meri hoiab saladusi kiivalt. Kui inimese viibimine avakosmoses ei üllata enam kedagi, siis maailmamere põhja, Mariaani süvikusse, on laskunud ainult kaks meest ning sedagi üksnes kahekümneks minutiks. Käesoleval ajal pole ühelgi riigil mehitatud sukelaparaati, millega seda eksperimenti korrata.

Lihtsad ei ole ka vrakiuuringud. Juba saja meetri piirimail lebavate vrakkide uurimine eeldab head tehnikat, piisavalt aega ning suuri kogemusi, ootamatuid eksimusi tuleb ette ikka ja jälle. Üks selliseid näiteid on ka Horisondi eelmises numbris avaldatud lugu Saksa allveelaevast U-26. Ehkki uurijad said vrakist erakordselt hea sonaripildi ning korralikud ringskaneeriva sonari kujutised, jäi submariini visuaalne vaatlus halva veealuse nähtavuse tõttu tegemata. Esialgset materjali uuris Esimese maailmasõja aegsete allveelaevade Saksa ekspert Oliver Loerscher, kes U-26 versiooni reservatsioonideta pooldas. Juulikuu alguspäevade vaiksete mereilmade ajal lasksid Tuukritööde OÜ mehed vrakile teistkordselt allveeroboti ja said sealt täiendavat infot. Robotiga komandotorni üle vaadates nähti selle küljel laeva pardanumbrit Štša-322. U-26 versioon lendas uppi! Tegemist on hoopis Vene X seeria Štšuka klassi allveelaevaga, mis ööl vastu 12. oktoobrit 1941. aastal Soome lahel, seniteadmata kohas, arvatavalt miinil hukkus.

Oliver Loerscheri arvates ei ole tähenda uued arengud vraki uurimisel suurt õnnetust, sest uudis, mis on halb Saksa uurijaile, peaks olema hea venelastele. Peame sellega leppima meiegi, sest merendusajaloo üks poolik lehekülg on eestlaste töö kaudu saanud olulist täiendust.

Vello Mäss

Suur sõjalaev koos 584 mehega oli kadunud kui vits vette. Tragöödia ainusüüdlane oli Saksa allveelaeva U-26 komandör vabahärra Egewolf von Berckheim.

Hiljuti lisandus meremuuseumi fotokogusse kvaliteetne foto neljast, sõbralikult külg külje kõrval seisvast allveelaevast mingis tundmatus sadamas ja teadmata aastal. Pildi vasakus servas on näha allveelaev Kalev, ülejäänud kolm on võõrad. Tegemist näib olevat suure meresadamaga, sest tagaplaanil tabab silm suure reisilaeva kogu ning üle majade kõrguvaid hiigelmaste ja pikki raasid.

Tärkas kahtlus, et pildil on mõni Inglise meresadam. Selguse saamiseks otsiti kontakti allveelaevade muuseumiga Portsmouthi sõjasadamas Gosportis. Vastus tuli kiiresti. Kalevi kõrval asuvad Briti allveelaevad: esimesena S klassi HMS Spearfish, teisena O klassi HMS Oxley ja viimasena O klassi HMS Oberon. Tagaplaanil, Oxley ja Oberoni vahelt paistvad mastid ja raad kuuluvad admiral Nelsoni lipulaevale Victory.