ilm

Suvel võib märgata põhjamaa öötaevas üht kaunist loodusnähtust - need on helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved. Neid võib näha maist septembrini, kuid peaaegu alati tekivad need pärast jaanipäeva ja neid esineb sagedamini augusti alguseni.

Tänavu märgati helkivaid ööpilvi erakordselt vara - 17/18. ja 20/21. juunil, st enne jaani. Neist esimesel korral olid pilved nähtavad kella 1 ja 2 vahel öösel 18. juunil, kuid moodustumine algas ilmselt veel eelmise päeva lõpus. Teisel juhul oli neid näha ka 20. juuni hilisõhtul alates umbes kella 23-st, kui taevas oli piisavalt pimenenud. 20/21. juuni helkivad ööpilved olid eriti omapärased selle poolest, et nende välimuses, vormis ja heleduses toimusid väga kiired muutused, mis viitasid mesosfääri ebastabiilsusele.

Mõlemal korral katsid pilved võrdlemisi suure osa taevas ning olid keskmisest heledamad, st nähtavad isegi Tallinna südalinnas. 20/21. juunil olid tihedamad pilvetombud idataevas, kuid  nõrgemad osad ulatusid kagutaevani. Lääne pool oli pilvi vähem ja need olid õrnemad.

2008. aastal võis helkivaid ööpilvi näha vähemalt kümnel päeval, peaaegu kõik juulis, kusjuures vähemalt paaril korral oli pilved erakordselt eredad (heledusaste 5+).

 

2009. aasta mai kulges võrdlemisi tavapärast rada mööda: kuu keskmine oli normis või veidi üle selle, oli öökülmasid, aga ka enam kui 20kraadist soojust. Olemata ei jäänud ka äikesed, sealhulgas mitmed rahesajud (vt ka http://www.ilm.ee/?45886). Millal ja kuidas need äikesed kujunesid?

Konkreetsemalt: mis oli 18. aprilli lumesaju ja 19. aprilli õhtuse pilvedemängu põhjuseks?

Aprill on enamasti esimene tõeline kevadkuu, mil on loota keskmise temperatuuri püsivat tõusu üle 5 °C. Seda tärminit loetakse klimatoloogilise ehk päriskevade alguseks.

Samuti saabuvad enamasti aprillis esimesed suuremad soojalained, mis võivad muuta enesetunde suviseks. See soojus ei jää peaaegu kunagi püsima, võib hoopis öelda, et mida intensiivsem on soojalaine, seda tugevam tagasilöök - see on seotud polaarfrondiga. Aprill on olemuselt üleminekukuu ning väga muutliku ilmastikuga, sest polaarfront hakkab liikuma oma suvisele keskmisele asukohale, mis jääb Eestist põhja poole (talvel lõunasse) ning selle üleminekuga kaasnevad sageli väga järsud temperatuuri- ja ilmastikumuutused.

2009. aasta aprilli algus oli keskmisest soojem, mõnel päeval isegi kuni 5 kaardi, ja maksimaalne temperatuur tõusis kuni 15 kraadini. Olulisi jahenemisi ei olnud. 15. aprilli paiku hakkas olukord muutuma, sest kaugel Jäämerel tekkis väga suur põhjatsüklon, mis liikus kagu poole. Neid oli tegelikult mitu: esimene tõi järkjärgulise jahenemise, kuid teise tõttu hakkas lõuna poole kiiresti laskuma külm õhk. Kuna külm õhk on raskem, sest molekulide liikumine on väiksem, mahub ühte ruumalaühikusse enam molekule. See tingib omakorda tihedama ja raskema õhu, mistõttu tugevnes ka tuul - kiire külma õhu sissevool. Juba 17. aprillil sadas Tallinnas vihma ja lörtsi ning õhtul tekkisid mitmesugused huvitava kujuga pilved ja pilvemustrid, mis päikeseloojangu ajal olid ka värvikirevad.

17. aprilli õhtul Tallinnas. Foto: Jüri Kamenik

9. märtsil sadas Eestis mitmel pool jäävihma, mis põhjustas jäidet ja libedust eriti Lõuna-Eestis. Kõige äärmuslikum olukord kujunes välja Elva-Rannu teelõigul, mis öösel sadanud vihma ja õhus valitsevate miinuskraadide tüttu kattus jääkihiga ja kus üks veoauto teelt välja sõitis. Appi tõtanud puksiiriga juhtus sama. Raske oli käia ja isegi püsti seista.

Niisiis sadas suuremas osas Eestist, eriti 9. märtsi hommikul, jäävihma ning tekkis jäide. Ka lund sadas kõikjal - lund ladestus maksimaalselt 5-10 cm. Saju tõi meile lõunatsüklon, kusjuures läänes asus 8. märtsi õhtupoolikul ka üks sajuvöönd, aga see lagunes 9. märtsiks.

Huvitav on märkida, et pilvede veesisaldus oli hommikul ebatavaliselt kõrge. Talvel ei ole radar kordagi nii kõrget veesisaldust näidanud. Ilmselt oli tegemist asjaoluga, et radar registreeris vihma ja jäävihma 0,5 km kõrgusel (lumeekvivalent ei läheks üle rohelise): peegelduvus on vedelate sademete korral suurem ja sellest siis ka niisugune tulemus.

Radaripilt: EMHI