Tehneetsium-99m (Tc-99m) on perioodilisustabeli 43. elemendi, tehneetsiumi (Tc) radioisotoop, mida kasutatakse väga laialdaselt radioloogias, ennekõike südame, neerude ja aju töö kaardistamisel. Igal aastal viiakse maailmas läbi ligi 30 miljonit radioloogilist uuringut, millest hinnanguliselt 80 protsenti kasutavad just tehneetsium-99m-i. Isotoobi lühike eluiga annab radioloogias Tc-99m-ile teiste elementidega võrreldes olulise eelise, sest kiiresti lagunev isotoop võimaldab hoida uuringute käigus patsiendile osaks langeva kiirgusdoosi võimalikult madala. Samas välistab lühike eluiga Tc-99m pikemaajalise varumise.
Ajutised katkestused mitmete suurte meditsiini- ja teadusotstarbeliste tuumareaktorite töös on aga tekitanud Euroopas tõsise tehneetsium-99m põua.
radioisotoop
Radioisotoop on ebastabiilse tuumaga aatom. Aja jooksul selline tuum laguneb, lagunemise tulemusena tekib esialgsest elemendist madalama aatommassiga element ja eraldub alfa-, beeta- või gammakiirgust.
Radioisotoope kasutatakse väga laialdaselt näiteks meditsiinilistes uuringutes, aga ka näiteks suitsuandurites – paljud tänapäeva suitsuanduritest sisaldavad umbes 0,0002 grammi radioisotoopi ameriitsium-241.
pagi
Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi: definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe minuti kestel.
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.
