kliima

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut korraldab 15. novembril Tartus kliimaseminari.

Üks väga tugev novembrituisk tabas Eestimaad näiteks kaugel 1975. aastal. Ka 33 aastat tagasi oli lumesadu erakordselt tugev ning puhus tugev tuul. Tõsi küll, Lõuna-Eestis sadas ennelõunani lörtsi ja alles hiljem hakkas sadama lund. Tuisk tabas kõige rängemini Põhja- ja eriti Kirde-Eestit. Peamagistraalid olid kohati läbimatud, rääkimata kõrvalteedest. Sellise novembrituisu tõid tollal Eestisse kaks Atlandilt pärit tsüklonit, mis saarte kohal ühinesid. Enne tormi  valitses samamoodi kui 2008. aastal väga soe ilm; madalaimaks õhurõhuks registreeriti aga 974,6 hPa (SI-süsteemi rõhuühikuks on 1 Pa (paskal); 100 Pa = 1 hPa).[1]

Ka 2008. aasta märtsi lõpus saabus Eestisse nagu novembriski lõunatsüklon, aga sademed ja tuul jäid nõrgemaks. Otepääl täheldati äikest.[2]

2008. aasta 23. novembri tsükloniga seoses peab märkima mõningaid erakordseid asjaolusid:

• pilved oli optiliselt ja infrapunasele täiesti läbipaistmatud (st suure tiheduse ja ulatusega, näiliselt sarnased rünksajupilvedele; kihtpilvede - mõeldud on kõiki kihilisi pilvi - puhul on suur tihedus või veesisaldus üsna harv nähtus),
• intensiivne kestev lumesadu ja tuisk,
• esinemine novembris (näiteks veebruaris, aga ka märtsis on selline olukord tõenäolisem),
• õhurõhu eriti madal miinimum,
• mahasadanud lume hulk ning paksus (mõnel talvel ei saja kordagi nii palju lund),
• tsükloni kiire evolutsioneerumine (ontogenees) ja topeltfrontaalsüsteemid.

Millised olid tingimused ja mis täpselt toimus ning kuidas tsüklon kujunes?

Talv läheneb. Milline ta tuleb? Kas sarnaselt eelmisele talvele Itaalia moodi või ikka nagu põhjamaale kohane – lumine? Ja miks on viimased talved olnud väga muutlikud ning normist kuni mitu kraadi soojemad? Õige aeg on meenutada ka eelmist talve …

Ehkki koostatakse isegi kuni kuue kuu prognoose (näiteks Marko Kaasik), ei ole selliste prognooside täpsus võrreldav näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Indtituudi ehk EMHI väljastatavate viie päeva või nädalaprognoosidega. Leidub siiski mõningaid nippe, kuidas saab ilmastikku ette aimata. Näiteks hilised äikesed Eestis või lähiümbruses viitavad soojale sügisele. Hiliste äikeste (selle all võib mõista olukorda, kui äikest on veel oktoobris) tekkimine on seotud ühe teise nähtusega, millest tuleb allpool ka juttu. Seega pakun ilmastiku etteaimamiseks ja soojade talvede põhjuste seletamiseks veel ühe võimaluse.

Sarnaselt 2006/2007. aasta talvele oli ka 2007/2008. aasta valge aastaaja algus väga soe: veel novembri alguses oli Eestis kohati kuni 11 kraadi sooja. Sadas vihma, kuid suuremaid torme siiski polnud. 31. oktoobril esines koguni veel hilist konvektsiooni (vt fotot).