Eestis on mitu peret, kus edukas esinemine olümpiaadidel on omalaadne peretraditsioon. Horisondi eelmises numbris avaldasime pika intervjuu Laur Saarega, seekord on olümpiaaditules karastunud matemaatikadoktorant Oleg Košiku vestluskaaslane 1983. aastal Eesti geograafiaolümpiaadi võitnud KALLE PUNGAS.
Kuidas tekkis huvi geograafia vastu?
See ilmnes kohe, kui 5. klassi tunniplaani ilmus uus õppeaine – geograafia. Juba poole aasta pärast veendusin, et kunagi lähen ülikooli just seda õppima. Tõuke selleks andsid Kiviõli kooli tulnud kaks fanaatikust õpetajat, abielupaar Väino ja Liivia Roose, kes paljud geograafiahuvilised õpilased välja peilis ja olümpiaadile saatis. Mõlemad õpetasid geograafiat, Väino Roose oli ka õppealajuhataja.
Millal hakkasite osalema geograafiaolümpiaadil?
Tol ajal korraldati geograafiaolümpiaade üle aasta. Mina osalesin kahel korral, 8. ja 10. klassis. Siis oli ainult kaks vanuserühma: noorem rühm hõlmas 6.–8. klassi õpilasi ning vanem keskkooli osa ehk 9.–11. klassi. Et olümpiaade korraldati suvevaheajal, juunis-juulis, siis abituriendid neil enamasti ei osalenud.
8. klassis käisin olümpiaadil Viljandimaal, kus sain nooremas rühmas kolmanda koha. 10. klassi õpingute ajal peeti olümpiaad Saaremaal Sõrve poolsaarel, kus õnnestus tulla esimeseks. Olümpiaad kestis nagu praegugi kolm päeva, magati koolides põrandamattidel.