energeetika

Patareisid kasutame me iga päev: need annavad voolu meie sülearvutitele, mobiiltelefonidele, käekelladele, teleripultidele, fotoaparaatidele ja paljudele muudele olulistele seadmetele. Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna „patarei“ igapäevases keeles elektri salvestamise seadet.

Nii nagu suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei (selle sõna rangemas tähenduses) tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt salvestama.

Prantsusmaale Cadarache'i kavandatava fusioonireaktori ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor – Rahvusvaheline Termotuuma Katsereaktor) maksumus on viimaste aastatega kahekordistunud ning tõusnud viielt miljardilt eurolt kümnele miljardile. See on sundinud asjaosalisi plaane üle vaatama. ITER-ist ongi nüüd kavas ehitada väiksem versioon, mis valmib lõplikult ilmselt alles aastaks 2025 - seitse aastat hiljem, kui 2006. aastal Pariisis projekti ametlikult käivitades kavandati.

ITER-i projektis osalevad partneritena USA, Venemaa, Hiina, Euroopa Liit, India, Jaapan ja Korea (vt www.iter.org). Üsna suur osa projekti rahastusest tuleb Euroopa Liidust, muu hulgas ka Eesti maksumaksjalt.

9. septembril alustas Saksamaal Sprembergi linnas tööd esimene süsihappegaasi krabamise ja kogumise tehnoloogiat rakendav elektrijaam. 30 megavatise nimivõimsusega jaama teeb eriliseks asjaolu, et söe põletamisel tekkivat süsihappegaasi (CO₂) ei paisata tavapärasel moel atmosfääri – see kogutakse kokku ja ladustatakse maa-alustesse hoidlatesse [1,2].

Vastavatud jaam kasutab kütusena pruunsütt, mida põletatakse aga tavalise õhu asemel puhtas hapnikus. Sellisel teel tekkinud põlemisgaas koosneb peaaegu ainult süsihappegaasist ja veeaurust, mis teeb järgneva eraldamisprotsessi väga lihtsaks – gaasisegu jahutamisel veeaur kondenseerub, süsinikdioksiid jääb aga gaasilisse olekusse [1].