You are here

Artiklid

Teistmoodi: Leedu Vabadussõda 1918–1920

Rubriik : 
Leedu Vabadussõda, mis vältas 1918. aasta detsembrist 1920. aasta novembrini, on eestlastele jäänud kaugeks ja tundmatuks ajaloosündmuseks. Huvitaval moel erineb Leedu Vabadussõda tunduvalt Eesti ja Läti omast.
 

Leedu Vabadussõja omapärasid

· Leedu sõjavägi oli väga väike, kaotused olid ka väikesed: 1444 meest hukkununa, neist ehk kolmandik haigustesse surnuna, ja ligikaudu 2800 meest haavatuna. Seega olid Leedu sõjaväe kaotused Vabadussõjas väiksemad kui Lätil ja Eestil.

· Põhiliitlane oli Saksamaa.

Alba või Scotland?

Rubriik : 

Ühendkuningriigi osaks oleval Šotimaal korraldatakse 18. septembril iseseisvusreferendum. Sel puhul on põhjust vaadelda, kes on Šotimaa põlisrahvad, milline on nende ajalugu ning hetkeolukord.

LOE EDASI siit või ajakirjast!

Vana ja uus kalender

Rubriik : 

„Toomas! Toomas, ae! Millal ma magama läksin?”

„Misasja, eile õhtul, nagu ikka.”

„Ja mis kuupäev siis oli?”

„1. veebruar.”

„Siin seisab 14. veebruar 1918. Kas ma tõesti terve selle aja olen nii hirmsasti joonud?”

„See on uue kalendri järele. Härra Sammal, kas te siis ei mäleta, et kalender lükati edasi?”

„Tuulepealne maa”, esimene osa

 

Nii see tõesti oli – koos Venemaaga läks ka Eesti 1918. aastal üle Juliuse kalendrilt Gregoriuse kalendrile, mis Lääne-Euroopas oli kehtinud juba mõnda aega. Teleseriaalis on siiski pisike eksitus, sest 1918. aasta 1. veebruari Eesti ajaloos ei ole. Nimelt on Venemaal 24. jaanuaril välja antud dekreedis kirjas: „Käesoleva aasta 31. jaanuarile ei järgne mitte 1. veebruar, vaid 14. veebruar, teiseks päevaks lugeda 15. veebruar jne.” Seega, kui rätsepmeistril oli käes värske hommikune leht, siis oleks Toomas pidanud vastama, et naabrimees heitis magama 31. jaanuari õhtul.

Gregoriuse kalendrireform on vaid üks paljudest, mis inimkonna ajaloos ette on tulnud, aga ainuke, mille läbiviimine meie tänapäeva elu veidikenegi puudutab – nii näiteks võis veel 1960. aastatel minu vanaema suust kuulda midagi taolist: „Ilm on kole külm, aga vana kalendri järgi ju alles veebruar.”

Maailmas on olnud ja on praegugi mitmeid kalendreid, üks keerulisem kui teine. Põhjus, miks pole suudetud koostada lihtsat ja igal aastal ühtviisi kehtivat kalendrit, seisneb selles, et Päikese, Maa ja Kuu tiirlemised ja pöörlemised pole niimoodi kooskõlas, et üks periood mahuks teise sisse täisarv kordi.

Müstika piirimail ehk sissevaade vähkkasvaja olemusse

Rubriik : 

Kuni vähi tekkemehhanismi ja tervendavat ravi ei ole leitud, jääb seda haigust varjutama müstikaloor ning on loodud viljakas pinnas uute teooriate ja hüpoteeside tekkeks. Klassikalise lähenemise järgi saab vähk alguse ühest normaalsest tervest rakust, mis muutub pahaloomuliseks seal toimuvate ja parandamata jäänud mutatsioonide tulemusena. Mõningaid paradoksaalseid aspekte ei ole aga mutatsiooniteooriale tuginedes võimalik seletada. Näiteks miks mõnikord taandub kasvaja iseenesest või miks vähi tekke tõenäosus pärast terve normaalse koe siirdamist suureneb või miks esineb Downi sündroomiga patsientidel mitmeid vähkkasvajaid oluliselt harvem.

Vähk ei ole üksainus tõbi, vaid hõlmab rohkem kui sadat haigusvormi erinevate riskitegurite ja epidemioloogiaga. Vähkkasvajaid on leitud enamikest inimkeha rakutüüpidest ja elunditest; neid iseloomustab rakkude kontrollimatu vohamine ja tungimine keha tervetesse kudedesse ning siirete moodustamine kaugmistes elundites.

Läänemaailmas haigestub keskeltläbi iga kolmas inimene oma elu jooksul vähki, iga neljas inimene sureb selle raske haiguse tagajärjel. Vaatamata mõningatele edusammudele vähi varajases avastamises ja ravis, on see haigus aga endiselt jäänud üheks enimkardetud tõveks, olles seostatud mitte ainult surmaga, vaid ka oluliselt langenud elukvaliteediga.

On ilmselge, et seniks, kuni vähi täpset tekkemehhanismi ja tervendavat ravi ei ole leitud, jääb seda haigust varjutama müstikaloor ning tõve võimaliku arengu ja ravivõimaluste kohta kerkib esile uusi teooriaid ja hüpoteese, mõned neist suurema teadusliku ja eksperimentaalse tagapõhjaga kui teised. Siinkohal uurimegi, milliseid vähi tekke teooriaid teadlaskond tänapäeval tunneb, mida need meile õpetavad ning kuhu nende teooriate praktiline rakendamine viia võiks.

Pages

Subscribe to RSS - Artiklid