You are here

Artiklid

Osooniaugust ja -kuplist Arktika kohal ehk Montreali protokolli kiituseks

Rubriik : 

Augud Arktika osoonikihti ei teki igal aastal, aga need on ajapikku suurenenud ja 2011. aasta tõi ses osas rekordi. Tänavu kevadel on osoonikiht Arktikas ennast paremini üleval pidanud ja moodustanud augu asemel kupli.

Eelmisel kevadel levis ajakirja Nature ja muude allikate vahendusel teade, et Arktika kohale on tekkinud enneolematult suur osooniauk, millest läbipääsev ultraviolettkiirgus võib ohustada inimeste tervist. Kuigi osooniaugu tekkes ei süüdistatud niivõrd inimest, vaid eeskätt stratosfääri pikka ja külma talveperioodi, sunnib see ikkagi ettevaatusele. Tänavu kevadel pidas osoonikiht Arktikas ennast paremini üleval ja moodustas augu asemel kupli. Augud Arktika osoonikihti ei teki igal aastal, aga need on ajapikku suurenenud.

Mida suurem hulk inimesi maakeral elab, seda enam saab selgeks, et vajame reegleid selle kohta, mida teha tohib ja mida mitte. Muidu mõne aja pärast siin maamunal enam elada ei saa. Aga reeglitest tuleb ka kinni pidada – majanduslike ja muude huvide realiseerimisel on reeglid alati takistuseks, mistõttu neid kiputakse ignoreerima või tehakse juba algselt sellisena, et need ei toimi.

Maa atmosfääri koostise inimtekkelise muutumise takistamiseks on sõlmitud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Kõigepealt asuti pidurdama omamaist ja piiriülest õhusaastet. Seda põhjustasid peamiselt tööstuslikult arenenud riigid, kus ka piirangutega alustati. Aga riigid, kellel varem arenguvõimalusi polnud, tahavad ka edasi liikuda, ning tänaseks ongi õhu saastamine koos tööstusega kolinud sinna, kus varem oli õhk üsna puhas, aga rahvas vaene.

Viimastel kümnenditel on peaaegu kõiki olemasolevaid riike puudutavate kokkulepete suurteks eesmärkideks olnud stratosfääris paikneva osoonikihi säilitamine ja kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisest tingitud globaalse soojenemise pidurdamine. Üldsus tunneb neid kokkuleppeid Montreali ja Kyōto protokolli nime all. Kyōto protokoll oli juba algusest peale hambutu ning selle ümber toimub siiani palju asjatut teravmeelitsemist, aga Montreali protokolli kokkulepete täitmine on kulgenud üle ootuste hästi.

Pärmi paljud paled

Rubriik : 

Inimkond on kasutanud pärmi abi toidu valmistamisel juba tuhandeid aastaid. Pärmi ainevahetuse tulemusena toidutoormes tekkivad keemilised ja füüsikalised muutused võimaldavad valmistada mitmesuguse maitse ja aroomiga toite, millest ka kõige eksootilisemad tänapäeva globaliseeruvas maailmas järjest tuntumaks ning kättesaadavamaks on kujunenud. Vähem teatakse, et lisaks kääritusaktiivsusele on pärmil toidutööstuses üha suurem tähtsus ka seetõttu, et pärm sisaldab palju toidutehnoloogiliselt olulisi aineid.

Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudis on juba pikemat aega tegeletud tehnoloogiliselt huvipakkuvate ainete struktuuri ja biosünteesi uurimisega pärmirakkudes, seda koostöös AS-iga Salutaguse Pärmitehas ning Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega.

Ainulaadsed väävlipuhastusseadmed lasevad Eestil põlevkivienergeetikaga jätkata

Rubriik : 

Eesti elektrijaama neljale energiaplokile paigaldati ligi viis aastat kestnud uurimis- ja katsetööde tulemusena unikaalsed väävlipuhastusseadmed. Tänu neile säilib Narva elektrijaamade tootmisvõimekus tasemel ligikaudu üheksa teravatt-tundi (TWh) aastas ning meie suurim elektritootja saab anda elektrienergiat ka pärast 2016. aastat, mil keskkonnanõuded taas karmistuvad.

„Väävlipuhastusseadmeteta väheneks Narva elektrijaamade toodang sellest aastast 2,5 korda,” sõnab Eesti Energia Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas. Eesti riik kohustus Euroopa Liiduga ühinemisel vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid tänavuse aasta 1. jaanuarist ligikaudu 2,5 korda – kuni 25 000 tonnini aastas. Aasa sõnul on tegemist tõsise piiranguga, mille täitmine oli Narva elektrijaamade jaoks töömahukas ja tehniliselt keeruline.

Tänu väävlipuhastusseadmetele täidavad Narva elektrijaamad 2012. aastast kehtima hakanud keskkonnanõudeid. 2016. aastal karmistuvad aga keskkonnanõuded taas. Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiiv sätestab, et nelja aasta pärast peab suurte põletusseadmete vääveldioksiidi sidumisaste olema vähemalt 95 protsenti.

Tootmisvõimekuse säilitamiseks alustati Eesti Energia Narva elektrijaamades tööd juba 2007. aastal. 2008. aastal kuulutati välja rahvusvaheline riigihange väävlipuhastusseadmete projekteerimiseks ja paigaldamiseks Eesti elektrijaama energiaplokkidele. Seadmete ehitamiseks sõlmiti leping Alstom Estonia AS & Alstom Power Sweden AB-ga.

Energeetika – otsapidi tuleviku biomajanduse küljes

Rubriik : 

Bioenergeetika on osa tuleviku biomajandusest. Bioenergia tarbimine on üks võimalus hakkama saada maailmas, kus nafta, kivisüsi, turvas ja põlevkivi on otsakorral. Ometi pole ka biomassi hulk, millest energiat saadakse, lõputu. Biomassi, nagu kõiki loodusressursse, tuleb majandada kestlikult.

Bioressursside tähtsus kõigis eluvaldkondades ja majandusharudes ainult kasvab. Maailma rahvastik suureneb ja paljud ressursid on kiiresti ammendumas, kasvab surve keskkonnale ja muutub kliima. Sellises olukorras on kogu maailmal, sealhulgas ka Euroopal, vaja põhjalikult muuta lähenemisviisi bioloogiliste ressursside tootmisele, tarbimisele, töötlemisele ja säilitamisele. Ainult kestlik majandamine aitab kindlustada bioloogilise mitmekesisuse, varustatuse inimtoidu ja loomasöödaga ning loodushoiu ja taastumatute ressursside osalise asendamise. Kuidas on selle taustal lood bioenergeetikaga?

Pages

Subscribe to RSS - Artiklid