Üksainus küsimus

Mida uut on teadusele andnud kiirlaevalainete uuringud Tallinna lahel?

Vastab akadeemik Tarmo Soomere

TTÜ Küberneetika Instituudi juhtivteadur,

lainetuse dünaamika labori juhataja

 Kuna kiirlaevalained on meil märksa pikemad kui looduslikud lained, tekitavad laevalained teatavates sügavustes (ligikaudu 5–15 m) ebatavaliselt suuri põhjalähedasi kiirusi. Sellega kaasneb tugev surve ökosüsteemile. Kiirlaevalainete teatava nurga all lõikumisel tekkivate ootamatult kõrgete ja järskude lainete analüüs on pannud aluse madala vee hiidlainete teooriale, mis praegu ainsana võimaldab prognoosida hiidlainete ilmumist ning nende parameetreid.

Teadusfond on läinud ja tulnud on teadusagentuur. Uute sihtide seadmise kõrval tähendab see ka kokkuvõtete tegemist. Kuidas Eesti Teadusfondi tegevust tagantjärele vaadates hinnata?

Vastas veebruaris Eesti Teadusfondi nõukogu esimees,

Tartu Ülikooli professor Toivo Maimets

Narva lähistel asuvale Balti elektrijaama tuhaväljale ehitati maailmas ainulaadne, põlevkivituhale rajatud tuulepark. Milles selle unikaalsus seisneb?

Vastab Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte projektijuht Hannes Verlis

Idee ehitada suletud ja haljastatud Balti elektrijaama tuhaväljale tuulepark tekkis Eesti Energial juba mitu aastat tagasi. Balti elektrijaama tuhaväli oli kasutusel ligi kolmkümmend aastat, sinna ladestati tuhka 1987. aastani. Tuhavälja sulgemine 2008. aastal oli ulatuslik keskkonnaprojekt, mille käigus rajati tuhaväljale mitmed juurdepääsuteed ja neutraliseerimissõlm. Pind tasandati ja haljastati ning välja kirdenurka rajati uus mitteohtlike tööstusjäätmete ladestuspaik. Juriidiliselt on tegemist jäätmehoidlamaaga ja tuulepark on üks väheseid võimalusi sel alal majandustegevust arendada.

Vastab Tartu ülikooli füüsika instituudi vanemteadur,

teoreetilise füüsika labori juhataja Piret Kuusk

Kuidas neutriinod said liikuda kiiremini kui valgus, kui valguse kiirus on looduse piirkiirus?

Neutriinod võivad liikuda superluminaalselt ehk kiiremini kui valgus, nii viitavad OPERA-nimelise katse äsjased tulemused. Katses sooviti täpsemalt vaadelda üht umbes viisteist aastat tagasi märgatud nähtust, mida nimetatakse neutriinode ostsillatsiooniks. Selleks tekitati Euroopa tuumauuringute keskuses CERN neutriinode voog, mis suundus Kesk-Itaalias asuvasse Gran Sasso neutriinodetektorisse. Ostsillatsioone tõepoolest mõõdeti – CERN-i kiirendist SPS väljusid ainult müüneutriinod, kuid Gran Sassos leiti lisaks neile ka mõned tauneutriinod, mis olid tekkinud müüneutriinodest ostsillatsiooniprotsessis. Täiesti ootamatu oli aga teade, et 15 000 neutriinosündmuse statistiline analüüs andis neutriinode liikumiskiiruseks valguse kiirusest 6 km/s võrra suurema kiiruse. Ometi teavad ju koolilapsedki, et valguse kiirus on looduse piirkiirus, mida ei saa ületada. Kuidas siis neutriinod seda teha said?

Esimene mõte oli kahtlus: tänapäeva andmetöötlus on omaette teadusharu, kus tuleb hoolega arvestada paljusid nüansse, et mitte eksiteele sattuda. Kuid ka töö autorid olid kahtluse küüsis ning avaldasid tulemused alles siis, kui n-ö omaenda mõistus otsas: „Me ei oska vaadeldud efekti seletada praegu teadaolevate süstemaatiliste määramatustega. /.../ Me jätkame oma uurimistööd, leidmaks seni arvestamata süstemaatilisi mõjutegureid, mis võiksid vaadeldud anomaaliat seletada.”

Niisiis, võib juhtuda, et neutriinode superluminaalse kiiruse leidmine oli vaid katseviga, andmetöötluse tekitatud miraaž, tegelikult liiguvad neutriinod valguse kiirusega, kui nende mass on täpselt null nagu footonitelgi, või siis valgusest pisut aeglasemalt, kui nende mass on pisut suurem nullist. Viimane asjaolu on kooskõlas ka neutriinode ostsillatsiooni teooriaga. Kuid see lahendus tundub paljude jaoks igav. Huvitavam on oletada, et tulemus leiab järgmistes katsetes kinnitust ja siis on ilmselt tarvis füüsikateooriate majapidamist revideerida. Aga kui suures ulatuses?