üritus

Täna, 6. mail antakse Tallinna Tehnikaülikoolile üle kunagise rektori, haridusministri ja akadeemiku Paul Kogermani raamatukogu. Annetuse taga seisab Paul Kogermani poja Avo Kogermani pere: Aili, Priit ja Kristjan Kogerman. Kogu kuuluski aastakümneid Paul Kogermani pojale, keemik Avo Kogermanile, kellel on 6. mail ühtlasi 80. sünniaastapäev.

Kogu avatakse Tehnikaülikooli raamatukogu neljanda korruse lugemissaalis. Annetatud kogu on väga mitmekesine nii keele kui temaatika poolest. Kogus leidub nii inglise, prantsuse, saksa kui ka venekeelseid raamatuid aastaist 1898-1950. Mõistagi on kogus palju keemiaalaseid raamatuid, õpikuid ja ajakirju, aga esindatud on ka aatomifüüsika, joonestamine, keeleteadus jpm. Kõik teavikud on märgistatud eritempliga ja on üksnes kohapeal kasutamiseks. Paul Kogermani kogu on leitav ka elektroonilisest kataloogist ESTER, sisestades pealkirja lahtrisse "Paul Kogermani kogu".

Islandil vallandunud vulkaanipurse on toonud kaasa tagajärjed, mis mõjutavad suurt osa Euroopast ja kaugemaidki piirkondi. On vaid aja küsimus, kui hakkab purskama veelgi suurem vulkaan. Juhtunu on selgelt näidanud, et ühiskond pole piisavalt haritud: ei mõista looduslike protsesside võimalikke tagajärgi ega oska kindlustada oma liikmete turvalisust.

Inimeste harimine algab eeskätt koolist. Geoteadusliku mõtteviisi propageerimiseks korraldab Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut kooliõpilastele, õpetajatele ja kõigile huvilistele 28. aprillil minikonverentsi Maa-teadlastelt ühiskonnale: paremad teadmised looduses toimuvatest protsessidest, ka vulkaanidest. Konverents algab kell 16.00 TTÜ Energeetikamajas (7. korpus) ruumis 226. Registreerumiseks on vaja saata e-kiri aadressile inst@gi.ee

Eyjafelljökull 7. aprillil 2010. Foto: A. R. Hjartardottir

HORISONT kirjutas maateaduse teemadel viimati põhjalikumalt seoses Rahvusvahelise Planeet Maa aastaga, mil ilmusid järjepanu järgmised lood:

• Milleks meile (veel) ka Maa aasta? Üheleainsale küsimusele vastab Tõnu Meidla, Horisont 2/2008
• Jüri Plado. Sügav Maa: litosfäärist tuumani, Horisont 3/2008
• Anto Raukas, Liustike embuses, Horisont 4/2008
• Kalju Eerme, Päike kütab kliimakatelt, Horisont 5/2008
• Alvar Soesoo. Maapõuerikkused: ühiskonna delikaatne arengumootor?, Horisont 6/2008
• Jüri Elken. Merehoovuste trikid, Horisont 1/2009
• Volli Kalm, Kliimamuutused eri ajaskaaldes, Horisont 2/2009

Täna, 20. aprillil kell 11.00 algab Tallinna Tehnikaülikooli VI õppehoone fuajees erivajaduste päev - esimene omataoline Eestis.

Selle käigus saab muu hulgas proovida, mis tunne on ratastooliga takistusrada läbida, karkudel liikuda või pimesi vett valada, aga ka näiteks nägemispuude vigurprille ning silmsidemeid. Päeva raames on võimalik õppida ka viipekeelt ning uusi võtteid takistuste ületamiseks ja treppidel liikumiseks. Kohal on nutikas juhtkoer, kelle puhul ei saa arugi, kas peremees juhib teda või tema peremeest.

Viitina Loodushariduskeskus kutsub kõiki huvilisi 17. aprillil kella 11-ks Rõuge rahvamajja, et uurida lähemalt: kuidas kujuneb Eestimaa ja lähemalt Kagu-Eesti ilm; miks on meie väikese Eesti territooriumil niivõrd erinev ilmastik ja mis seda mõjutab; mis nähtus on atmosfääri tsirkulatsioon ja kuidas see on kliima muutuste peamine mõjutaja; millised on pilvede kümme põhiliiki ja kuidas need tekivad; kuidas arenevad äikesepilved ning tekivad välgud ja teised ohtlikud äikesenähud. Lisaks tuleb veel juttu ka päikesekiirgusest kui atmosfääri liikumapanevast jõust.

Sellest kõigest räägivad Tartu Ülikooli klimatoloogia professor, teaduste doktor Jaak Jaagus, Tartu Observatooriumi atmosfäärifüüsik, teaduste doktor Viivi Russak ja Tartu Ülikooli geograaf Sven-Erik Enno.

Ajakirjanike Liidu žürii valis 2009. aasta parimaks teadusajakirjanikuks Eesti Päevalehe teadustoimetaja Tiit Kändleri. Tiit Kändler toimetab ka veebilehte teadus.ee ning oli aastail 2001–2004 MTÜ Loodusajakiri peatoimetaja.

Märtsikuu Horisondis ilmus Tiit Kändleri artikkel "Tuumareaktor vajab kookospähkli koori", kus juttu tokamakkidest ja termotuumaenergeetika hetkeseisust.  Energeetika teemat puudutas ka 2009. aastal Horisondis ilmunud "Mis värvi on energia". 

Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2009 žüriisse kuulusid Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma.

Tallinna Tehnikaülikoolis korraldatakse 22.-26. märtsini esimest korda tudengivarju nädal. Et saata varjuna üht Tehnikaülikooli üliõpilast, tuleb endast teada anda alates tänasest TTÜ vastuvõtuveebis.

Ürituse raames on sisseastujal võimalus varjuna saata mõnd üliõpilast ning näha, milline on tudengi päev: osaleda loengutes või seminarides, mängida spordihoones ping-pongi või keeta ühiselamus makarone. Tudengivarju nädal viib kokku tudengid ja ülikoolis õppimisest huvitatud. Eesmärk on näidata gümnaasiumilõpetajale üliõpilase argipäeva, et julgustada noori ülikooli astuma. TTÜ loodab, et see kogemus aitab noortel paremini ka eriala valida.

Metobsiks kutsutakse rahvasuus Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi, mille 145. sünnipäeva ehk 145 aastat meteoroloogilisi vaatlusi Tartus tähistati 1. veebruaril juubelikonverentsiga Tartu Observatooriumis, mida kõnekeeles nimetatakse asukoha pärast ka Tõravere Observatooriumiks. Lisaks tähistati konverentsi ja koosviibimisega ka 60 aasta möödusmist EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama rajamisest ning 11 aasta möödumist selle arvamisest päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku.

Täna, 26. jaanuaril peetakse Tallinnas Radissoni hotellis Baltimaade kosmoseümaralaud.

Mitteametliku konsultatiivkohtumise siht on tutvuda naabrite olukorra ning tegevuskavadega ning määratleda ühishuvid. Ümarlaual osalevad Eesti, Läti ja Leedu kosmosevaldkonna asjatundjad, Eestit esindavad Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv, kosmosepoliitika töögrupi liige Alar Kolk ja EASi innovatsioonidivisjoni nõunik Madis Võõras.