üritus

Akadeemik Paul Kogermani raamatud täiendavad Tehnikaülikooli kogu

Täna, 6. mail antakse Tallinna Tehnikaülikoolile üle kunagise rektori, haridusministri ja akadeemiku Paul Kogermani raamatukogu. Annetuse taga seisab Paul Kogermani poja Avo Kogermani pere: Aili, Priit ja Kristjan Kogerman. Kogu kuuluski aastakümneid Paul Kogermani pojale, keemik Avo Kogermanile, kellel on 6. mail ühtlasi 80. sünniaastapäev.

Kogu avatakse Tehnikaülikooli raamatukogu neljanda korruse lugemissaalis. Annetatud kogu on väga mitmekesine nii keele kui temaatika poolest. Kogus leidub nii inglise, prantsuse, saksa kui ka venekeelseid raamatuid aastaist 1898-1950. Mõistagi on kogus palju keemiaalaseid raamatuid, õpikuid ja ajakirju, aga esindatud on ka aatomifüüsika, joonestamine, keeleteadus jpm. Kõik teavikud on märgistatud eritempliga ja on üksnes kohapeal kasutamiseks. Paul Kogermani kogu on leitav ka elektroonilisest kataloogist ESTER, sisestades pealkirja lahtrisse "Paul Kogermani kogu".

Geoloogid räägivad vulkaanidest

Islandil vallandunud vulkaanipurse on toonud kaasa tagajärjed, mis mõjutavad suurt osa Euroopast ja kaugemaidki piirkondi. On vaid aja küsimus, kui hakkab purskama veelgi suurem vulkaan. Juhtunu on selgelt näidanud, et ühiskond pole piisavalt haritud: ei mõista looduslike protsesside võimalikke tagajärgi ega oska kindlustada oma liikmete turvalisust.

Inimeste harimine algab eeskätt koolist. Geoteadusliku mõtteviisi propageerimiseks korraldab Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut kooliõpilastele, õpetajatele ja kõigile huvilistele 28. aprillil minikonverentsi Maa-teadlastelt ühiskonnale: paremad teadmised looduses toimuvatest protsessidest, ka vulkaanidest. Konverents algab kell 16.00 TTÜ Energeetikamajas (7. korpus) ruumis 226. Registreerumiseks on vaja saata e-kiri aadressile inst@gi.ee

Eyjafelljökull 7. aprillil 2010. Foto: A. R. Hjartardottir

HORISONT kirjutas maateaduse teemadel viimati põhjalikumalt seoses Rahvusvahelise Planeet Maa aastaga, mil ilmusid järjepanu järgmised lood:

kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.

Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.

pagi

Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku ehk ebapüsiva ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega; hiljemalt poole tunni jooksul tuul nõrgeneb taas. Enamasti kestab pagi mõned minutid ja pagile järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ning seejärel taastuda.

Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasneda ka näiteks talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses. Samuti tugevneb tuul mõnikord siis, kui üle läheb suur rünkpilv. Iga tugev tuulehoog pole siiski pagi: definitsiooni järgi peab tuul pagi korral tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra ühe minuti kestel.

Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi algpõhjus jahutavas toimes, mida vihm avaldab õhumassidele.

auk

Auk ehk elektronauk ei ole päriselt eksisteeriv osake. Nii nimetatakse tahkisefüüsikas olukorda, kus aine kristallvõrest on üks elektron puudu (ja selle asemel on jäänud tühi koht).

Kuna elektronil on negatiivne laeng, siis elektronaugu laeng on positiivne. Augud on laengukandjateks p-tüüpi pooljuhtides.

NB! Elektronauk ja positron (positiivse laenguga elektron, üks elementaarosakesi) on väga erinevad asjad ega ole omavahel seotud.

Võimalus panna oma meeled proovile

Täna, 20. aprillil kell 11.00 algab Tallinna Tehnikaülikooli VI õppehoone fuajees erivajaduste päev - esimene omataoline Eestis.

Selle käigus saab muu hulgas proovida, mis tunne on ratastooliga takistusrada läbida, karkudel liikuda või pimesi vett valada, aga ka näiteks nägemispuude vigurprille ning silmsidemeid. Päeva raames on võimalik õppida ka viipekeelt ning uusi võtteid takistuste ületamiseks ja treppidel liikumiseks. Kohal on nutikas juhtkoer, kelle puhul ei saa arugi, kas peremees juhib teda või tema peremeest.

17. aprillil peetakse Rõuges ilmapäeva

Viitina Loodushariduskeskus kutsub kõiki huvilisi 17. aprillil kella 11-ks Rõuge rahvamajja, et uurida lähemalt: kuidas kujuneb Eestimaa ja lähemalt Kagu-Eesti ilm; miks on meie väikese Eesti territooriumil niivõrd erinev ilmastik ja mis seda mõjutab; mis nähtus on atmosfääri tsirkulatsioon ja kuidas see on kliima muutuste peamine mõjutaja; millised on pilvede kümme põhiliiki ja kuidas need tekivad; kuidas arenevad äikesepilved ning tekivad välgud ja teised ohtlikud äikesenähud. Lisaks tuleb veel juttu ka päikesekiirgusest kui atmosfääri liikumapanevast jõust.

Sellest kõigest räägivad Tartu Ülikooli klimatoloogia professor, teaduste doktor Jaak Jaagus, Tartu Observatooriumi atmosfäärifüüsik, teaduste doktor Viivi Russak ja Tartu Ülikooli geograaf Sven-Erik Enno.

kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.

Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.

pilv

Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.

Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.

Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.

Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.

 

atmosfääri tsirkulatsioon

Õhuvoolud sõltuvad õhurõhuerinevustest ehk üldisemalt tsirkulatsioonist.
Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Viimaste liikumisi suunab tsirkulatsioon, mis on võrdlemisi püsiv õhuvool, mida põhjustavad püsivad (püsiv tähendab päevi, nädalaid ja kuid kestev) õhurõhuerinevused. Need erinevused sõltuvad Assoori maksimumist ja Islandi miinimumist. Seejuures õhurõhuerinevused nimetatud süsteemi piires muutuvad (NAO).

Väga üldistes joontes on nii, et kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab suvel niiske ja vahel ka jaheda, kuid mitte alati, ning talvel sooja ja samuti niiske ilmastiku.

Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna- või idavool, mis toob sooja või palavat , kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

2009. aasta parimaks teadusajakirjanikuks on valitud Tiit Kändler

Ajakirjanike Liidu žürii valis 2009. aasta parimaks teadusajakirjanikuks Eesti Päevalehe teadustoimetaja Tiit Kändleri. Tiit Kändler toimetab ka veebilehte teadus.ee ning oli aastail 2001–2004 MTÜ Loodusajakiri peatoimetaja.

Märtsikuu Horisondis ilmus Tiit Kändleri artikkel "Tuumareaktor vajab kookospähkli koori", kus juttu tokamakkidest ja termotuumaenergeetika hetkeseisust.  Energeetika teemat puudutas ka 2009. aastal Horisondis ilmunud "Mis värvi on energia". 

Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2009 žüriisse kuulusid Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma.

tokamak

Tokamak on sõõrikukujuline seade, kus mitmete üksteisega kattuvate tugevate magnetväljade abil hoitakse kuuma ja tihedat plasmat reaktori seinte vahel, nii et see hõljuks ega puudutaks seinu.

Pärast Teist maailmasõda hakati Nõukogude Liidus ja USAs projekteerima seadmeid, mis võimaldaksid vesinikku sadade miljonite kraadideni üles kuumutada ja tugevate magnetväljade abil kokku pressida. Katsetati paljusid, kuid lõpuks jäi peale venelaste tokamak. Nimi tokamak, mis on käibel ka inglise keeles, tuleb venekeelsest lühendusest ток - vool, камера - kamber, магнитные катушки - magnetpoolid.

Tudengivarju päev: kuidas elab tipikas?

Tallinna Tehnikaülikoolis korraldatakse 22.-26. märtsini esimest korda tudengivarju nädal. Et saata varjuna üht Tehnikaülikooli üliõpilast, tuleb endast teada anda alates tänasest TTÜ vastuvõtuveebis.

Ürituse raames on sisseastujal võimalus varjuna saata mõnd üliõpilast ning näha, milline on tudengi päev: osaleda loengutes või seminarides, mängida spordihoones ping-pongi või keeta ühiselamus makarone. Tudengivarju nädal viib kokku tudengid ja ülikoolis õppimisest huvitatud. Eesmärk on näidata gümnaasiumilõpetajale üliõpilase argipäeva, et julgustada noori ülikooli astuma. TTÜ loodab, et see kogemus aitab noortel paremini ka eriala valida.

Metobs sai 145-aastaseks!

Metobsiks kutsutakse rahvasuus Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi, mille 145. sünnipäeva ehk 145 aastat meteoroloogilisi vaatlusi Tartus tähistati 1. veebruaril juubelikonverentsiga Tartu Observatooriumis, mida kõnekeeles nimetatakse asukoha pärast ka Tõravere Observatooriumiks. Lisaks tähistati konverentsi ja koosviibimisega ka 60 aasta möödusmist EMHI Tartu-Tõravere Meteoroloogiajaama rajamisest ning 11 aasta möödumist selle arvamisest päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku.

Tallinnas koguneb kosmoseasjatundjate ümarlaud

Täna, 26. jaanuaril peetakse Tallinnas Radissoni hotellis Baltimaade kosmoseümaralaud.

Mitteametliku konsultatiivkohtumise siht on tutvuda naabrite olukorra ning tegevuskavadega ning määratleda ühishuvid. Ümarlaual osalevad Eesti, Läti ja Leedu kosmosevaldkonna asjatundjad, Eestit esindavad Tartu Observatooriumi direktor Laurits Leedjärv, kosmosepoliitika töögrupi liige Alar Kolk ja EASi innovatsioonidivisjoni nõunik Madis Võõras.

Syndicate content