Et möödunud nädalalõpp tõi meile järjekordse „Teeme ära", kirjutab Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Vaike Reemann Horisondi mainumbris talgutöödest ja tööriistadest, alustades sellega ühtlasi uut sarja „Eesti asi", mis ka edaspidi jõuab lugejani koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.

Teaduse pehmema poole peal liigub ka keeleteadlane Ene Vainik, kes seletab, et me võime olla liigutatud, aga ka löödud, rabatud, põrutatud, muserdatud, me võime õnnest hõljuda, rõõmust karata, murest murduda, masendusse vajuda, olla rõhutud, endasse tõmbunud, kahtlustes rabeleda, teisisõnu - tunda emotsiooni tähendab kogeda või ette kujutada mingit liikumist.

Kutsume üles kõiki aktiivselt osa võtma, kutsume kirjutama ja jagama lühidalt või pikalt oma talgulugusid teistega ning jutustama, miks on talgutel osaletud, mida on talgutel tehtud ja mida leitud. Kirjutada võib ka kõige värskemaid talgulugusid ehk kuidas toimus mullune või tänavune Teeme Ära talgupäev.

Eraldi kutsume üles osalema talgulugude kirjutamisel koole kõikjalt Eestis. Palume õpilastel uurida oma vanematelt ja vanavanematelt, mida tähendavad nende jaoks talgud, miks neil on osaletud ja mida talgutelt on enda jaoks talletatud. Eesti Rahva Muuseumi ootab klassitäite viisi lugusid, tublimate koolide vahel loosime välja auhinnareisi Tartu muuseumitesse.

Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor Mart Min on pälvinud nominatsiooni Euroopa leiutaja auhinnale elektrilise bioimpedantsi mõõtmise uudsete meetodite loomise ning rakendamise eest meditsiinis ja tehnikas.

Mida on TTÜ teadlased saavutanud ja kuidas kasutavad bioimpedantsi meditsiinis ehk südamerütmurite arendamisel, sellest kirjutas professor Mart Min artiklis "Südamerütmurid aitavad elada ehk kus tuleb mängu elektriline bioimpedants" Horisondi tänavuse aasta jaanuarinumbris. Millised aga on impedantsi kasutusvõimalused tehnikas, eeskätt Euromüntide ehtsuse tuvastamise põhimõtted, seda selgitas professor Min juba 2010. aasta neljandas Horisondis rubriigis "Üksainus küsimus".