Uus Horisont – värskemalt uude aastasse

Teadus, mida Horisont tutvustab, on pidevas uuenemises, ja värskem näeb välja ka vastne ajakirjanumber. Selle kaaneteema võib kokku võtta nii: spermid meis ja meie spermides (taustaks tasub lugeda-meenutada ka samadelt autoritelt möödunud aastal maikuu Horisondis ilmunud artiklit "Munarakk. Naise habras pärand").

Spermatosoidid on ülitähtsad rakud, mille ehitus on lihtne, aga tekkeprotsess inimkehas keerulisem ja veelgi keerulisem on iga üksiku spermatosoidi jaoks sihile jõudmine ehk munaraku viljastamine. Teele asub neid sadakond miljonit, aga kohale jõuab enamasti vaid üks, nii et seksuaalsfääris valitseb karm konkurents, mille kõrval külapoiste kaklus tüdruku pärast on tühiasi. Kuidas on aga lugu tänapäeva meeste sperma kvaliteediga? Lugege, mida neist asjust kirjutavad bioloogid-meedikud Ele-Liis Kreek ja Andres Salumets. Selgub, et mehe seemne kvaliteet kõigub põhjamaades isegi aastaajati. Kumb on siis parem, kas suvine või talvine? Horisondist saate teada!

Uudiste märksõnad: 

2014. aasta viimase HORISONDIGA kaasas 2015. aasta plakatkalender

Lisaks tavapärasele infole, mis kalendri juurde käib, annab loodusajakirjade ühine kalender lugejale-vaatajale teada, millal ilmuvad 2015. aastal Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets.

Kui Horisondi lugejani jõuab kalender juba novembris, siis Eesti Looduse, Loodusesõbra ja Eesti Metsa lugejaid rõõmustame selle kingitusega detsembris.

Kalendri väljaandmist on toetanud KIK.

 

Uudiste märksõnad: 

Uues Horisondis: küberkodu küberkaitsest mitmekesisuse tulipunktideni

Mis on küberkaitse, küberrünnak, kübersõda? Need küber-asjad pole olulised üksnes ühiskonna ja riigi tasandil, vaid küberohutusega peaks tegelema iga kodu. Küberohtude olemust selgitab artiklis “Vaenlane valguskaablis ehk mida arvata küberkaitsest” üks NATO küberturbekeskuse rajajaid ja arendajaid Peeter Lorents.

“Elurikkuse varjatud mustrid” tutvustab bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse ehk FIBIR-i tegemisi. Selle juht akadeemik Martin Zobel tõdeb, et elurikkus pole Maal kaugeltki ühtlaselt jaotunud. Kui palju inimese käsi selle ebaühtluse kasvatamisel mängus on olnud? Mis on bioloogilise mitmekesisuse tulipunktid?

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 4/2015

Ilmume ka e-ajakirjana: