Sauruse valgu struktuur käes

Ameerika teadlased on eraldanud saurusefossiilist orgaanilist ainet ja teinud kindlaks selle aine ehituse. 68 miljoni aasta eest elanud Tyrannosaurus rexi luust võetud kollageen on kõige vanem valkaine, mille koostisosade järjestus on seni määratud. Enne seda oli rekord mõnesaja tuhande aasta vanusest mammutifossiilist pärineva kollageenimolekuli käes.

Paleontoloogid loodavad, et kui veel mõnest fossiilist õnnestub samasugust infot kätte saada, siis võiks nad ehk paremini mõista sauruste sugupuud ja hiidsisalike sugulussidemeid muude loomarühmadega. Teisalt ei saa ühe valgumolekulitüübi võrdlusest veel väga kindlaid järeldusi teha, parem oleks ikkagi DNAd võrrelda, aga see aine laguneb valkudest palju kergemini.

Marsilaeva hukutas inimeksitus

Marsi ümber tiirelnud kosmoselaeva Mars Global Surveyor kaotsiminekus mullu novembris oli süüdi inimlik eksitus. Ameerika Ühendriikide kosmoseameti NASA teatel said ligi 10 aastat punast planeeti seiranud uurimisjaamale saatuslikuks möödunud aasta juunikuus tema arvutimällu salvestatud ebakorrektne info ja novembri algul antud käsk, mille tulemusel läks kosmoselaeva energiasüsteem rikki.

2. november oli kuupäev, mil Surveyor veel viimast korda Maaga sidet pidas. Siis sai tal arvatavasti aku tühjaks ning tema tiirlemist Marsi ümber ei saadud enam ohjata.

Eksoplaneetidel küllap ka eksootilised taimed

Isegi juhul kui teistel planeetidel kasvab taimi, pole sugugi kindel, et seal saaks korraldada väljasõite rohelisse. Astrobioloogid väidavad, et kui planeet tiirleb meie Päikesest eredama tähe ümber, siis on taimed seal kollased või oranžid. Kui täht aga juhtub Päikesest tuhmim olema, võib planeedil tõenäoliselt kohata lausa musti taimi.

Taimkatte värv pakub astrobioloogidele suurt huvi, sest seda teades leiaks elusolenditega planeedid ehk kergemini üles.

Käpp mulda ja mure kaob

Kokkupuude mullas elavate bakteritega parandab meeleolu sama tõhusalt kui antidepressandi tablett.

Teadlased lasid hiirtel kahjutute mullapisikutega kokku puutuda ja tegid nendega siis niisuguseid katseid, millega tavaliselt proovitakse järele antidepressantide toimet. Hiired pandi suurde veenõusse ja jälgiti, kui kaua nad väljapääsemislootuses käpakestega sibasid ja millal alla andsid. Selgus, et bakteritega kokku viidud hiirtel säilis lootus ja teotahe palju kauem kui kontrollrühma närilistel. Inglismaal asuvas Bristoli Ülikoolis Chris Lowry juhtimisel tehtud tööst kirjutab ajakiri Neuroscience.
Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 6/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: