Marss soojeneb

Meie naaberplaneeti Marssi on viimastel aastatel tabanud globaalne kliimasoojenemine. Suur osa poolusi ümbritsevatest jäämütsikestest on kadunud, sõna otseses mõttes ära auranud. Ameerika kosmoseameti NASA värske uuringu andmetel on Marsi pinna keskmine temperatuur viimase kolme aastakümnega tõusnud 0,65 °C võrra.

Lori Fentoni juhitud töörühma hinnangul paistab kliimamuutuses süüdi olevat Marsi kuulus punakas tolm. Tuul on tumedama pinnaga aladelt heledat tolmu pealt ära puhunud, aga selle tulemusel neeldub päikesevalgust pinnas senisest rohkem. Umbes sama nähtust võime kogeda suviti, mil tume asfalt on palja jala all kuumem kui hele betoonpind.

Elusolendid võetakse arvele

Kõikehõlmav üleilmne elusolendiliikide kataloog on jõudnud miljonenda sissekandeni. Täpsemalt on kuue-aastase töö järel kirja pandud andmed 1 008 965 looma-, taime-, seene-, bakteri- ja viiruseliigi kohta. Väljasurnud liike kataloog siiski ei sisalda.

Võib tunduda üllatav, ent nii see on, et pärast bioloogiateaduse mitmesaja-aastast arengut ja praeguse aja suure huvi juures eluslooduse mitmekesisuse vastu ei ole üleüldist liikide kataloogi seniajani olemas.

Uudiste märksõnad: 

Teaduslikult kinnitatud: väike raha jätab rikkad külmaks

Tarkvaramiljardär Bill Gates teenivat igas sekundis nii palju raha, et teoreetiliselt ei tasuks tal isegi sajadollarilise maast üles korjamisele aega kulutada. Ja eks üldiselt tundub ka loogiline, et mida rikkam inimene, seda ükskõiksema näoga möödub ta vähemalt maas lebavast mündist.

Ent teadlased ei rahuldu argiloogikaga, vaid tahavad kõike täpselt teada. Nüüd ongi Briti teadlased otsustanud asja katseliselt uurida.

Cambridge'i Ülikooli psühholoog Philippe Tobler ja ta kolleegid palusid katseisikutel arvuti ees ülesandeid lahendada ja lubasid anda neile iga õige vastuse eest 20 penni ehk Eesti rahas umbes 4 krooni 60 senti. Katseisikuid oli 14 ja nende jõukusaste väga mitmesugune. Kõige rikkam teenis umbes 700 000 Eesti krooni aastas ja kõige vaesem ei teeninud üldse mitte midagi.

Pisiolend teeb rotile peent ajupesu

Tibatilluke üherakuline algloomake, hiirte ja rottide kulul elav parasiit, esmapilgul kindlasti primitiivne ja tühinegi pisiolend, suudab haarata närilise aju otse kirurgilise täpsusega oma kontrolli alla.

Hiired ja rotid pelgavad tavaliselt hirmsasti kassilõhna. Aga kui neid on nakatanud parasiit nimega Toxoplasma gondii, siis kassihirm kaob. See parasiit saab elutsüklit jätkata ainult juhul, kui kass temaga nakatunud närilise ära sööb, seetõttu teeb ta peremeesorganismile ajupesu ja paneb ta kassilõhna armastama.

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: