Kanad järgivad Lamarcki õpetust

Rootsi ja Norra bioloogid on avastanud, et üks tänapäeva evolutsiooniteoorias keskseks peetud printsiipe ei tarvitsegi alati täielikult kehtida. Neil õnnestus nimelt näidata, et kanad võivad elu jooksul omandatud käitumisjooni tibudele pärandada.

Arusaam, et omandatud tunnused kanduvad järglastele edasi, oli keskne Jean-Baptiste Lamarcki evolutsiooniteoorias, mis pärast Darwini ideede levikut on üldiselt kõrvale heidetud.  Nüüd aga tuleb Linköpingi Ülikooli professori Per Jenseni juhtimisel tehtud uurimistööst välja, et tugeva stressi toimel kanadele külge hakanud käitumuslikud iseärasused ilmnevad ka nende kanade munadest koorunud tibude juures, ja seda ka juhul kui tibud kasvatatakse üles ülirahulikus miljöös.
Uudiste märksõnad: 

Valgus ja valk panevad lille õitsema

Kevadine õitemeri rõõmustab peagi täies hiilguses me silmi, ent kuidas taimed seda teavad, et õitsemise aeg on käes? Arvata võib, et peamiselt päeva pikkuse järgi, ja see on ka teadlastele ammu selge. Kindlaks on tehtud ka see, et päevavalguse pikenemist tunnetab taim lehtedega.

Aga nüüd äsja on just oluliselt selgemaks saanud, kuidas info lehest edasi varreotstesse jõuab - sinna, kus õiepungad pakatama peavad. Briti ja Saksa taimeteadlased on avastanud, et sõnumikandjaks on väga tõenäoliselt üht teatavat sorti valgumolekulid, mis lehtedest vartesse levivad.
Uudiste märksõnad: 

Soe kliima võib orkaane vaigistada

Vastupidiselt varem arvatule ei tarvitsegi üleilmne kliimamuutus kaasa tuua orkaanide sagenemist. Kuigi merevesi soojeneb ja kasvava soojusenergia arvel võiks rohkem võimsaid pööristorme tekkida, tugevdab kliimamuutus muud sorti tuuligi, mis orkaani väljakujunemist takistavad.

USA Miami Ülikooli teadlased väidavad värske uuringu põhjal, et 21. sajandil ei ole Atlandi ookeanil oodata orkaanide väga suurt sagenemist.

Šimpansid on rohkem arenenud kui inimesed

On aeg loobuda arvamusest, et inimene on evolutsiooni tipp: värskest uurimusest selgub, et vähemalt šimpansid on meist kaugemale arenenud.

Evolutsioonigeneetik Jianzhi Zhang ja ta kolleegid USA Michigani Ülikoolist kõrvutasid omavahel 13 888 geeni, mida leidub nii inimesel, ðimpansil kui ka reesusmakaagil. Nad võtsid eelduseks, et makaagi geenid sobivad esindama inimese ja ðimpansi ühise eellase geene ning vaatasid, millised erinevused neil siis inimese ja ðimpansi geenidega olid.
Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 4/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: