USA kosmoseamet NASA tõi eile avalikkuse ette esimesed Päikesest tehtud stereopildid. Andmed, mille alusel pildid on valminud, pärinevad kaksik-kosmoselaevadelt Stereo, mis mullu oktoobris teele saadeti.

Kosmoselaevad tiirlevad ümber Päikese Maakeraga ühel orbiidil, üks meist ees- ja teine tagapool. Kui nad ühekorraga Päikest pildistavad, siis kahepeale saavad nad sellest ruumilise kujutise, nii nagu meiegi esemeid ruumilisena tajume, kui vaatame neid kahe silmaga korraga.

Kes tahab terve olla, söögu rohkesti puuvilju. Itaalia teadlaste värske uuring näitab, et apelsine mugides tagame noorusliku reipuse ja hea tervise veel palju tõhusamalt kui C-vitamiini tablette või terakesi neelates.

On teada, et C-vitamiin ehk askorbiinhape aitab tõhusalt skorbuuti vältida ja tõenäoliselt kaitseb ka külmetuse eest. Ka puuviljad, mis seda ainet sisaldavad, kaitsevad meie DNAd oksüdatsioonikahjustuste eest.

Rootsi ja Norra bioloogid on avastanud, et üks tänapäeva evolutsiooniteoorias keskseks peetud printsiipe ei tarvitsegi alati täielikult kehtida. Neil õnnestus nimelt näidata, et kanad võivad elu jooksul omandatud käitumisjooni tibudele pärandada.

Arusaam, et omandatud tunnused kanduvad järglastele edasi, oli keskne Jean-Baptiste Lamarcki evolutsiooniteoorias, mis pärast Darwini ideede levikut on üldiselt kõrvale heidetud.  Nüüd aga tuleb Linköpingi Ülikooli professori Per Jenseni juhtimisel tehtud uurimistööst välja, et tugeva stressi toimel kanadele külge hakanud käitumuslikud iseärasused ilmnevad ka nende kanade munadest koorunud tibude juures, ja seda ka juhul kui tibud kasvatatakse üles ülirahulikus miljöös.

Kevadine õitemeri rõõmustab peagi täies hiilguses me silmi, ent kuidas taimed seda teavad, et õitsemise aeg on käes? Arvata võib, et peamiselt päeva pikkuse järgi, ja see on ka teadlastele ammu selge. Kindlaks on tehtud ka see, et päevavalguse pikenemist tunnetab taim lehtedega.

Aga nüüd äsja on just oluliselt selgemaks saanud, kuidas info lehest edasi varreotstesse jõuab - sinna, kus õiepungad pakatama peavad. Briti ja Saksa taimeteadlased on avastanud, et sõnumikandjaks on väga tõenäoliselt üht teatavat sorti valgumolekulid, mis lehtedest vartesse levivad.