Küürimisvedelikest, deodorantidest ja muudest olmekeemiatoodetest pärinevate lõhnaainete hulk Ameerika naiste rinnapiimas on värske uuringu järgu tõusnud rekordtasemele.

Kurunthachalam Kannan New Yorgi osariigi terviseametist ja ta kolleegid mõõtsid puhastusvahenditest ja kosmeetikatoodetest pärit sünteetiliste ainete kogust 39 naise rinnapiimas ja leidsid, et neid leidub seal näiteks viis korda suuremas koguses kui Euroopa naistel kümnekonna aasta eest.

Austraalia teadlaste andmetel on soojas ja madalas vees elavatel kalaliikidel kasv kiirenenud, külmema süvamere liikidel aga aeglustunud.

Austraalia teadusasutuses CSIRO tehtud uuring tuvastas, et kiiremini on hakanud kasvama need kalad, kes elavad kuni 250 meetri süvavusel, aeglustunud on aga enam kui kilomeetri sügavuste vete asukate kasv.

Eesti Geenikeskuse 2007. aasta 15. nädalaülevaade (9.–15. aprill) teatab ÄP Novaatorile viidates, et Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased plaanivad kloonida lehma, kes lüpsab piima, millest on võimalik kerge vaevaga eraldada neeruhaigetele hädavajalikku ravimit. Tartu Ülikooli füsioloogia vanemteadur Sulev Kõksi sõnul on plaanis kloonida lehm, kelle piimas leidub kroonilistele neeruhaigetele vajalikku erütropoietiini (EPO). Lisaks EPO-lehmale on kavas ka selline kloonlehm, kelle piim sisaldab suhkruhaigetele hädavajalikku ravimit insuliini.

Hetkel käib töö katseklaasikultuurides. Kui vajalike omadustega geenikonstruktsioon on valmis, viiakse see lehma munarakku ning lehm kunstviljastatakse.

26. aprillil kuulutati välja Eesti teaduse populariseerimise auhinna 2007 võitjad. Auhinda rahastab haridus- ja teadusministeerium, auhinda annavad iga-aastaselt välja SA Archimedes ja Eesti Teaduste Akadeemia. Konkursile laekunud 28 kandidaadi hulgast valis žürii üheksa auhinna saajat.

40 000-kroonise I preemia võitis OÜ Haridusmeedia ETV-s jooksnud saatesarja BioNina eest, mis valmis koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning Euroopa Liidu osalisel rahastamisel. Samuti võitis I preemia Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu oma pikaajalise tegevuse eest matemaatika ja informaatika populariseerimisel. Esimene populaarteaduslik artikkel matemaatika rakendamisest ilmus laureaadi sulest juba aastal 1964. 1969. aastal andis ta välja esimese eestikeelse üldarusaadava programmeerimisõpetuse ajakirjas Horisont.