Telerivaatamine kahandab õpiedu

Noored, kes päevas mitu tundi televiisorit vaatavad, õpivad teistest halvemini ja jätavad sagedamini kooli pooleli.

Ameerika Ühendriikides tehtud 20-aastane uurimistöö hõlmas ligi 700 New Yorgi osariigi peret. Selgus, et neist noorukeist, kes vaatasid telerit üle kolme tunni päevas, läks pärast keskkooli edasi õppima kaks korda väiksem osa kui vähem telerit vaadanuist.

Palun joonista mulle teadlane!

Sellise teemaga arvutijoonistuste võistluse on 7. maist välja kuulutanud teaduskeskus AHHAA ja EENet.

Korraldajate sõnul ootavad pildile püüdmist kõikide erialade esindajad, alustades füüsikutest ja lõpetades filoloogidega. Võistlusel hinnatakse muuhulgas pildi vastavust teemale, kunstilist taset, idee ja teostuse originaalsust, arvutustehnika võimaluste mitmekülgset ärakasutamist, aga ka seotust Eestiga.
Uudiste märksõnad: 

Rekordvõimas supernoova

Koletu suur täht on hiigelplahvatuses lõhki kärgatanud. Võimsaim ja eredaim supernoova, mida astronoomid eales vaadelnud, lõhkes ühes meile suhteliselt lähedases galaktikas.

Supernoova avastati juba mullu septembris, aga alles eile andsid Ameerika teadlased temast laiemale avalikkusele teada. Vaatlusi juhtinud Berkeley California Ülikooli astronoom Nathan Smith ütles pressikonverentsil, et praeguseks on ülivõimas supernoova küll tublisti eredust kaotanud, aga siiski on ta nüüdki veel sama erk kui tavaline supernoova oma tipphetkel.

Maikuu Horisont on ilmunud

Euroopa Tuumauuringute Keskuses on valmimas maailma kalleim teadusaparaat – Suur Hadronite Põrkur, mis asub maa all. Milleks seda ehitatakse, sellest kirjutavad maikuu Horisondis artiklis “Suur jaht Higgsi bosonile” eesti füüsikud Andi Hektor ja Kristjan Kannike, kes ise CERN-is töötavad. Nad selgitavad ka seda, miks füüsikud just Higgsi bosonit jahivad ja kuidas tolles põrkuris mustad augud tekkima hakkavad. Natuke on juttu ka teaduse köögipoolest ehk ebaõnnestumisest põrkuri magnetite katsetamisel märtsi lõpus.

Atmosfääriuurija Kalju Eerme tutvustab paarimehi – hoovusi El Niño’t ja La Niña’t –, kes mõjutavad nii meie ilma kui osoonikihi paksust meie pea kohal. Sõjaajaloolane Kristjan Luts kirjutab vahelduseks eesti sõduritest USA mundris ehk pärast Teist maailmasõda läände jäänud meestest. Mis juhtus Teise maailmasõja järel idas, seda meenutab meile ju jätkuvalt Pronkssõdur.
Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: