Kärbes on oma valikuis vaba

Äädikakärbes muudab liikumissuunda ka ilma igasuguse välise mõjustuseta. Katseid teinud teadlaste kinnitusel näitab see, et sel pisikesel putukal on olemas tahtevabadus.

Neuroteadlaste levinud arvamuse kohaselt on inimese tahtevabadus, ja seda enam siis loomade tahtevabadus, üksnes näiline. Põhjenduseks tuuakse sageli Ameerika teadlase Benjamin Libeti 1980ndatel aastatel tehtud avastus, et inimese aju asub käe liigutamist ette valmistama juba enne seda, kui inimene teadlikult otsustab kätt liigutada.

Põimfootonid aitavad gravitatsioonilaineid avastada

Kvantmehaaniline nipp võib aidata mõõta nõrgemaid gravitatsioonilained kui praeguste meetoditega loota võiks.

Gravitatsioonilained on teoreetiliselt ennustatud aegruumi kõveruse lained, mille kiirendusega liikuvad kehad aegruumi mööda liikuma panevad. Üldrelatiivsusteooria järgi tekitab neid laineid muidugi igasuguse massiga keha, aga ainult suure massiga kehade gravitatsioonilaineid on üldse lootust mõõta.

Liitium ülijuhib ka kõrge rõhuta

Soome teadlased on avastanud, et liitium muutub väga kõva külma käes ülijuhiks. Avastus pakub huvi füüsikutele, kes püüavad paremini mõista ülijuhtivust, see tähendab elektritakistuse täielikku kadumist paljudes metallides ülimadala temperatuuri juures.

Liitium on Mendelejevi tabelis järjenumbrilt kolmas element ja kuulub koos naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi ja frantsiumiga leelismetallide hulka. Leelismetalle ei ole seni aga peetud kuigi lootustandvateks ülijuhikandidaatideks, sest nad on ühevalentsed elemendid ehk nende aatomid võivad luua vaid üheainsa keemilise sideme.
Uudiste märksõnad: 

Taevane sissetungija osutus kosmoseprügiks

Mõistatuslik metallikamakas, mis jaanuaris Ameerikas läbi katuse elumajja langes, ei olnudki meteoriit nagu algul arvati, vaid tõenäoliselt hoopis kosmoseprügi. Korraliku kartuli suurune ja alla poole kilo kaalunud kamakas koosneb täpsustava analüüsi põhjal looduses mitteesinevast terasesulamist ja pärineb Rutgersi Ülikooli geoloogi Jeremy Delaney kinnitusel tõenäolisimalt mõne satelliidi või raketi küljest.

New Jersey osariigi Freeholdi väikelinna elanik Srinivasan Nageswaran, kelle vannitoa plaaditud põrandal metallitükk pärast katusest läbi sööstmist pidama jäi, oli värsket uudist kuuldes pettunud. Aga 46-aastane infotehnoloogiakonsultant leiab ka, et selline on juba teaduse loomus: kui ikka ei ole meteoriit, siis ei ole.

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 6/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: