Eestlasest evolutsioonigeneetik, kes on mõjutanud maailma

Ajakirja Time koostatud maailma mõjukamate inimeste tänavuses esisajas seisab muute tunnustatud inimeste kõrval ka eesti soost teadlase evolutsioonigeneetik Svante Pääbo nimi.

Pääbo on sündinud 1955. aastal Stockholmis. Ta on õppinud Uppsala Ülikoolis meditsiini, teaduse ajalugu, egüptoloogiat ja vene keelt. Tunnustust teadusmaailmas hakkas ta koguma 1980. aastate keskel. 1985. aastal suutis ta näiteks eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. Kõnealuse faktiga seondub ka üks huvitav lugu: kui ta oli vastava artikli (Pääbo, S.: Molecular cloning of ancient Egyptian mummy DNA. Nature 314: 644-645 (1985)) avaldanud, siis taheti tema juurde tulla järeldoktorantuuri. Pääbo pidi aga vastama, et on kahjuks ise alles PhD tudeng ning oma laborit tal veel pole. Kraadi kaitses Svante Pääbo Uppsalas 1986. aastal.

Uudiste märksõnad: 

Kärbes on oma valikuis vaba

Äädikakärbes muudab liikumissuunda ka ilma igasuguse välise mõjustuseta. Katseid teinud teadlaste kinnitusel näitab see, et sel pisikesel putukal on olemas tahtevabadus.

Neuroteadlaste levinud arvamuse kohaselt on inimese tahtevabadus, ja seda enam siis loomade tahtevabadus, üksnes näiline. Põhjenduseks tuuakse sageli Ameerika teadlase Benjamin Libeti 1980ndatel aastatel tehtud avastus, et inimese aju asub käe liigutamist ette valmistama juba enne seda, kui inimene teadlikult otsustab kätt liigutada.

Põimfootonid aitavad gravitatsioonilaineid avastada

Kvantmehaaniline nipp võib aidata mõõta nõrgemaid gravitatsioonilained kui praeguste meetoditega loota võiks.

Gravitatsioonilained on teoreetiliselt ennustatud aegruumi kõveruse lained, mille kiirendusega liikuvad kehad aegruumi mööda liikuma panevad. Üldrelatiivsusteooria järgi tekitab neid laineid muidugi igasuguse massiga keha, aga ainult suure massiga kehade gravitatsioonilaineid on üldse lootust mõõta.

Liitium ülijuhib ka kõrge rõhuta

Soome teadlased on avastanud, et liitium muutub väga kõva külma käes ülijuhiks. Avastus pakub huvi füüsikutele, kes püüavad paremini mõista ülijuhtivust, see tähendab elektritakistuse täielikku kadumist paljudes metallides ülimadala temperatuuri juures.

Liitium on Mendelejevi tabelis järjenumbrilt kolmas element ja kuulub koos naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi ja frantsiumiga leelismetallide hulka. Leelismetalle ei ole seni aga peetud kuigi lootustandvateks ülijuhikandidaatideks, sest nad on ühevalentsed elemendid ehk nende aatomid võivad luua vaid üheainsa keemilise sideme.
Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 1/2015

Ilmume ka e-ajakirjana: