Tartu Ülikooli sai rektori

31. mail kogunesid ülikooli aulasse järjekordselt valijamehed, kes pidid Tartu alma materile  uue juhi valima. Kolmandasse valmisvooru pääsenud praegune Eesti Maaülikooli rektor Alar Karis võitis seal 198 valijamehe toetuse ja valiti Tartu Ülikooli rektoriks. Tema konkurentideks neil valmistel olid Margit Sutrop ja Volli Kalm.
Uudiste märksõnad: 

Leia Higgsi boson

Peatselt käiku mineva Suure Hadronite Põrkuri (LHC) üheks suuremaks tööülesandeks on kahtlemata Higgsi bosoni otsimine. Lähemalt kirjutavad sellest viimases Horisondi numbris Andi Hektor ja Kristjan Kannike.

Londoni Teadusemuuseum on oma kodulehele huvilistele uurimiseks välja pannud huvitava arvutimängu, mis annab uudishimulikule hea ettekujutuse sellest, kuidas Higgsi bosoni otsimine üldjoontes välja näeb.

Hiina keele oskus nõuab erilisi geene

Kuigi kõik inimlapsed suudavad õppida igasugust keelt rääkima, on teadlased nüüd avastanud, et nö tonaalsete keelte, näiteks hiina keele omandamisel mängivad teatavat rolli ka geenid. Niisugustes keeltes sõltub sõnade ja lausete tähendus tihtipeale kõneleja hääletoonist või intonatsioonist. Näiteks võib hiina keelt purssiv välismaalane, kes tahab küsida kellegi ema tervise järele, tegelikult esitada küsimuse hoopis tema hobuse käekäigu kohta.

Nüüd siis paistab, et meie geenides on midagi, mis määrab, kui kerge on meil tonaalseid keeli õigesti omandada. Sellisele järeldusele on tulnud Dan Dediu ja Robert Ladd Šotimaalt Edinburghi Ülikoolist, kes väidavad end olevat esmakordselt avastanud selge seose keeleoskuse ja geenide vahel.

Beebi loeb keelt huulilt

Juba enne kui laps ise rääkima õpib, oskab ta suu liikumise järgi vahet teha, mis keelt teised räägivad. Niisugusele järeldusele tulid Kanada teadlased, kes uurisid ükskeelsetes ja kakskeelsetes kodudes kasvavaid beebisid.

Selgus veel, et ükskeelsete perede lastel kaob see oskus enamasti 8. elukuuks. Teadlasterühma juht Whitney Weikum Briti Columbia Ülikoolist ütles, et see viimane asjaolu oli talle endale kõige üllatavam, sest eeldada võinuks, et vahetegemisoskus aja jooksul hoopis paraneb.

Uurimistulemustest võib järeldada, et lapse rääkima õppimisel mängib tähtsat osa vanemate inimeste näo ja eriti huulte liikumise jälgimine.

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 3/2015

Ilmume ka e-ajakirjana: