Veri tuvastab kujundeid

Lihtne keemiline süsteem võib olla suureks abiks kujundituvastusel. Chicago Ülikoolis töötava Rustem Ismagilovi ja ta kolleegide katsed on näidanud, kuidas inimese veri hüübib ainult juhul, kui hüübimist vallandav keemiline signaalaine on paigutunud teatava kindla mustrina.

Sama ainekoguse teistsuguse paigutuse korral hüübimist ei toimu. Näiteks selgus, et nelinurksetest laikudest koosneva mustri kohal hakkas vereplasma hüübima vaid juhul, kui nelinurkade servade suhe üksteisesse vastas teatavale kindlale kriteeriumile.

Rohkelt lugemist von Linnést

Viimastel päevadel on paljudes maailma paikades tähistatud 300 aasta möödumist suure rootslase Carl Linné sünnist.

Carl Linné kodulinnas Uppsalas kulmineerusid 300. sünniaastapäeva pidustused 23. mail. Teatavasti osalesid neil sündmustel Rootsi kuningliku perekonna kõrval Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko, kes pärast seda siis ka Eestimaale jõudsid. Eestis tähistati Linné juubelit konverentsiga, mis peeti 17.-18. mail Tartus.

Uudiste märksõnad: 

Vahevöö sulab ja seguneb

Maakera vahevöö, selle maakoore all paikneva geoloogilise kihi sulamisi ja segunemisi kirjeldav kolmemõõtmeline matemaatiline mudel näitab, et vaid kolm protsenti sest kivisest kihist ei ole kunagi minevikus sulaolekus olnud.

Vahevöö sulab ookeanipõhjade keskahelike piirkonnas, kus ta üles tungides uut maakoort moodustab. Maakoor vajub lõpuks aga ookeanisüvikutes uuesti alla. Selle niinimetatud konvektsioonitsükli tundmine aitab paremini mõista, kuidas meie planeedi sisemus, aga ka atmosfäär on ajapikku arenenud.

Uudiste märksõnad: 

Ampri definitsioon võib uueneda

Elektrivoolu tugevuse ühik amper võib saada uue definitsiooni. Seda tänu Inglismaa Cambridge'i Ülikooli füüsiku Mark Blumenthali ja ta kaastöötajate valmistatud mikroelektroonilisele seadeldisele.

Praegu on amper defineeritud kui niisugune voolutugevus, mis kahte paralleelset traati läbides tekitab nende vahele teatava tugevusega jõu. Füüsikalises mõttes oleks voolutugevust kahtlemata loomulikum määratleda elektronide hulga kaudu, mis ajaühikus juhtme ristlõiget läbib, aga selle jaoks oleks vaja kvantmehaanikat arvesse võtvat aparaati, mis suudaks usaldusväärselt tekitada just täpselt vajaliku mahuga elektronide voogu.

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 6/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: