Termiidid on tegelikult prussakad

Teadlased on valmis saanud enneolematult üksikasjaliku molekulaarbioloogilise uuringu, selgitamaks termiitide ja prussakate omavahelist sugulust. Nad väidavad nüüd, et termiidid tuleks tegelilkult liigitada prussakatega ühte ja samasse putukaseltsi nimega prussakalised, ja mitte paigutada neid omaette seltsi termiidilised.

Oli ennegi teada, et need kaks putukarühma on teineteisele väga lähedased, aga nüüd usuvad Londoni Loodusmuuseumi bioloog Paul Eggleton ja ta kaastöötajad, et termiitide sugupuu kujutab endast lihtsalt prussakate sugupuu üht haru.

Uudiste märksõnad: 

Galaktika serval särab iidvana täht

Astronoomid on avastanud taevast ühe eriti vana tähe. Võib julgelt öelda, et see täht pärineb lausa aegade algusest. Piltlikult öeldes on tegu siis otse taevase fossiiliga.

Anna Frebel ja ta kolleegid Texase Ülikoolist kasutasid tähe vanuse määramiseks ka meetodit, mis sarnaneb maapealsete fossiilide puhul tarvitatava radioaktiivse süsiniku meetodiga. Tähtede puhul see meetod alati ei sobi, sest raske on leida tähti, milles oleks piisavas koguses radioaktiivset materjali.

Pead kraapides juuksed kasvama

Kas peanaha kraapimine võib aidata kiilaspäisust ravida? Tuleb välja, et just nii see äkki ongi.

Bioloogid on kaua aega arvanud, et kui täiskasvanud imetaja kord juba karvanääpsud kaotab, siis on need tal ka igaveseks läinud. Nüüd aga on USA Pennsylvania Ülikooli teadlane George Cotsarelis ja ta kolleegid avastanud, et ka täiskasvanud hiirel tekivad nääpsud uuesti tagasi, kui nahk vigastada saab.

Uudiste märksõnad: 

Eestlasest evolutsioonigeneetik, kes on mõjutanud maailma

Ajakirja Time koostatud maailma mõjukamate inimeste tänavuses esisajas seisab muute tunnustatud inimeste kõrval ka eesti soost teadlase evolutsioonigeneetik Svante Pääbo nimi.

Pääbo on sündinud 1955. aastal Stockholmis. Ta on õppinud Uppsala Ülikoolis meditsiini, teaduse ajalugu, egüptoloogiat ja vene keelt. Tunnustust teadusmaailmas hakkas ta koguma 1980. aastate keskel. 1985. aastal suutis ta näiteks eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. Kõnealuse faktiga seondub ka üks huvitav lugu: kui ta oli vastava artikli (Pääbo, S.: Molecular cloning of ancient Egyptian mummy DNA. Nature 314: 644-645 (1985)) avaldanud, siis taheti tema juurde tulla järeldoktorantuuri. Pääbo pidi aga vastama, et on kahjuks ise alles PhD tudeng ning oma laborit tal veel pole. Kraadi kaitses Svante Pääbo Uppsalas 1986. aastal.

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 4/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: