Pead kraapides juuksed kasvama

Kas peanaha kraapimine võib aidata kiilaspäisust ravida? Tuleb välja, et just nii see äkki ongi.

Bioloogid on kaua aega arvanud, et kui täiskasvanud imetaja kord juba karvanääpsud kaotab, siis on need tal ka igaveseks läinud. Nüüd aga on USA Pennsylvania Ülikooli teadlane George Cotsarelis ja ta kolleegid avastanud, et ka täiskasvanud hiirel tekivad nääpsud uuesti tagasi, kui nahk vigastada saab.

Uudiste märksõnad: 

Eestlasest evolutsioonigeneetik, kes on mõjutanud maailma

Ajakirja Time koostatud maailma mõjukamate inimeste tänavuses esisajas seisab muute tunnustatud inimeste kõrval ka eesti soost teadlase evolutsioonigeneetik Svante Pääbo nimi.

Pääbo on sündinud 1955. aastal Stockholmis. Ta on õppinud Uppsala Ülikoolis meditsiini, teaduse ajalugu, egüptoloogiat ja vene keelt. Tunnustust teadusmaailmas hakkas ta koguma 1980. aastate keskel. 1985. aastal suutis ta näiteks eraldada 2400 aasta vanuse egiptuse muumia DNA. Kõnealuse faktiga seondub ka üks huvitav lugu: kui ta oli vastava artikli (Pääbo, S.: Molecular cloning of ancient Egyptian mummy DNA. Nature 314: 644-645 (1985)) avaldanud, siis taheti tema juurde tulla järeldoktorantuuri. Pääbo pidi aga vastama, et on kahjuks ise alles PhD tudeng ning oma laborit tal veel pole. Kraadi kaitses Svante Pääbo Uppsalas 1986. aastal.

Uudiste märksõnad: 

Kärbes on oma valikuis vaba

Äädikakärbes muudab liikumissuunda ka ilma igasuguse välise mõjustuseta. Katseid teinud teadlaste kinnitusel näitab see, et sel pisikesel putukal on olemas tahtevabadus.

Neuroteadlaste levinud arvamuse kohaselt on inimese tahtevabadus, ja seda enam siis loomade tahtevabadus, üksnes näiline. Põhjenduseks tuuakse sageli Ameerika teadlase Benjamin Libeti 1980ndatel aastatel tehtud avastus, et inimese aju asub käe liigutamist ette valmistama juba enne seda, kui inimene teadlikult otsustab kätt liigutada.

Põimfootonid aitavad gravitatsioonilaineid avastada

Kvantmehaaniline nipp võib aidata mõõta nõrgemaid gravitatsioonilained kui praeguste meetoditega loota võiks.

Gravitatsioonilained on teoreetiliselt ennustatud aegruumi kõveruse lained, mille kiirendusega liikuvad kehad aegruumi mööda liikuma panevad. Üldrelatiivsusteooria järgi tekitab neid laineid muidugi igasuguse massiga keha, aga ainult suure massiga kehade gravitatsioonilaineid on üldse lootust mõõta.

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: