Beebi loeb keelt huulilt

Juba enne kui laps ise rääkima õpib, oskab ta suu liikumise järgi vahet teha, mis keelt teised räägivad. Niisugusele järeldusele tulid Kanada teadlased, kes uurisid ükskeelsetes ja kakskeelsetes kodudes kasvavaid beebisid.

Selgus veel, et ükskeelsete perede lastel kaob see oskus enamasti 8. elukuuks. Teadlasterühma juht Whitney Weikum Briti Columbia Ülikoolist ütles, et see viimane asjaolu oli talle endale kõige üllatavam, sest eeldada võinuks, et vahetegemisoskus aja jooksul hoopis paraneb.

Uurimistulemustest võib järeldada, et lapse rääkima õppimisel mängib tähtsat osa vanemate inimeste näo ja eriti huulte liikumise jälgimine.

Sõrmejäljes on rohkesti infot

Sõrmejälg võib näidata mitte ainult seda, kes te olete, vaid ka seda, millega tegelete. Seda tänu lihtsale protseduurile, mille on välja töötanud David Russell ja ta kolleegid Inglismaalt East Agnglia Ülikoolist.

Kui nanomõõtmetes kullaosakesi märgistada antikehadega, siis võib nende abil määrata mitmesuguste ainete ülimalt väikesi koguseid, mida sõrmeotsad on higiga eritanud ja mis seega sõrmejälgedes sisalduvad. Niisuguseks aineks võib olla näiteks mõne ravimi või narkootikumi veres lagunemisel tekkinud ainevahetusjääk.

Uudiste märksõnad: 

Boorgi võib keramolekule moodustada

Jalgpallikujuline süsinikumolekul võib saada endale võistleja kerakujulise boorimolekuli näol. Arvutused näitavad, et ka booriaatomid võiksid ümarmolekule moodustada. Kuuekümnest süsinikuaatomist koosnev molekulaarne kera kujutab endast kuusnurksete tahkudega õõnsat võret.

Pillimeistrid on kehvad materjalivalijad

Viiulimeisterdajad, need Antonio Stradivari mantlipärijad, valivad toormaterjaliks pahatihti sellist puitu, mille akustilised omadused teaduslike mõõtmiste järgi just kõige paremad ei ole.

Christoph Buksnowitx Austrias, Viinis asuvast Loodusvarade ja Rakenduslike Bioteaduste Ülikoolist palus neljateistkümnel tunnustatud viiulitegijal hinnata kaheksakümne nelja kuusepuidutüki kvaliteeti. Selgus, et meistrite valitud eelistusjärg läks laborikatseis määratud akustiliste omaduste pingereast märgatavalt lahku. Pigem tundus, et pillimeistrid lähtusid peamiselt puidu välimusest.

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 1/2015

Ilmume ka e-ajakirjana: