Soome teadlased on avastanud, et liitium muutub väga kõva külma käes ülijuhiks. Avastus pakub huvi füüsikutele, kes püüavad paremini mõista ülijuhtivust, see tähendab elektritakistuse täielikku kadumist paljudes metallides ülimadala temperatuuri juures.

Liitium on Mendelejevi tabelis järjenumbrilt kolmas element ja kuulub koos naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi ja frantsiumiga leelismetallide hulka. Leelismetalle ei ole seni aga peetud kuigi lootustandvateks ülijuhikandidaatideks, sest nad on ühevalentsed elemendid ehk nende aatomid võivad luua vaid üheainsa keemilise sideme.

Mõistatuslik metallikamakas, mis jaanuaris Ameerikas läbi katuse elumajja langes, ei olnudki meteoriit nagu algul arvati, vaid tõenäoliselt hoopis kosmoseprügi. Korraliku kartuli suurune ja alla poole kilo kaalunud kamakas koosneb täpsustava analüüsi põhjal looduses mitteesinevast terasesulamist ja pärineb Rutgersi Ülikooli geoloogi Jeremy Delaney kinnitusel tõenäolisimalt mõne satelliidi või raketi küljest.

New Jersey osariigi Freeholdi väikelinna elanik Srinivasan Nageswaran, kelle vannitoa plaaditud põrandal metallitükk pärast katusest läbi sööstmist pidama jäi, oli värsket uudist kuuldes pettunud. Aga 46-aastane infotehnoloogiakonsultant leiab ka, et selline on juba teaduse loomus: kui ikka ei ole meteoriit, siis ei ole.

Maa all elavad bakterid, kes lasevad hea maitsta looduslikul asfaldil ja rasketel õlidel. Iseäralike toitumisharjumustega pisiolendid avastati hiljuti Ameerikast, California osariigist, Rancho La Brea tõrva-aukudest.

Riverside'i California Ülikooli keskkonnateadlased kirjutavad ajakirjas Applied and Environmental Microbiology, et bakteritel on petrooleumi lagundamiseks erilised ensüümid. Autorid avaldavad lootust, et neid ensüüme võiks hakata kasutama naftareostuste koristamisel, aga ka näiteks uute ravimite loomisel või biokütuste tootmisel.

Jälle kord on teadlased ühe looma genoomi ära kaardistanud. Esmakordne on aga see, et kaardile saadi kukkurlooma geenid. See loom on opossum, täpsemalt hall lühisaba-opossum (Monodelphis domestica), kes kasvab umbes suure kassi suuruseks ja elab looduslikult Lõuna-Ameerikas.

Opossumi genoomi lähemalt analüüsides võib paremini aimu saada sellest, kuidas imetajad on aastamiljonitega arenenud. Teadlased võrdlevadki nüüd ajakirjas Nature eile avaldatud uurimuses opossumi genoomi ka kukruta imetajate ehk pärisimetajate omaga.