Vahevöö sulab ja seguneb

Maakera vahevöö, selle maakoore all paikneva geoloogilise kihi sulamisi ja segunemisi kirjeldav kolmemõõtmeline matemaatiline mudel näitab, et vaid kolm protsenti sest kivisest kihist ei ole kunagi minevikus sulaolekus olnud.

Vahevöö sulab ookeanipõhjade keskahelike piirkonnas, kus ta üles tungides uut maakoort moodustab. Maakoor vajub lõpuks aga ookeanisüvikutes uuesti alla. Selle niinimetatud konvektsioonitsükli tundmine aitab paremini mõista, kuidas meie planeedi sisemus, aga ka atmosfäär on ajapikku arenenud.

Uudiste märksõnad: 

Ampri definitsioon võib uueneda

Elektrivoolu tugevuse ühik amper võib saada uue definitsiooni. Seda tänu Inglismaa Cambridge'i Ülikooli füüsiku Mark Blumenthali ja ta kaastöötajate valmistatud mikroelektroonilisele seadeldisele.

Praegu on amper defineeritud kui niisugune voolutugevus, mis kahte paralleelset traati läbides tekitab nende vahele teatava tugevusega jõu. Füüsikalises mõttes oleks voolutugevust kahtlemata loomulikum määratleda elektronide hulga kaudu, mis ajaühikus juhtme ristlõiget läbib, aga selle jaoks oleks vaja kvantmehaanikat arvesse võtvat aparaati, mis suudaks usaldusväärselt tekitada just täpselt vajaliku mahuga elektronide voogu.

Uudiste märksõnad: 

Termiidid on tegelikult prussakad

Teadlased on valmis saanud enneolematult üksikasjaliku molekulaarbioloogilise uuringu, selgitamaks termiitide ja prussakate omavahelist sugulust. Nad väidavad nüüd, et termiidid tuleks tegelilkult liigitada prussakatega ühte ja samasse putukaseltsi nimega prussakalised, ja mitte paigutada neid omaette seltsi termiidilised.

Oli ennegi teada, et need kaks putukarühma on teineteisele väga lähedased, aga nüüd usuvad Londoni Loodusmuuseumi bioloog Paul Eggleton ja ta kaastöötajad, et termiitide sugupuu kujutab endast lihtsalt prussakate sugupuu üht haru.

Uudiste märksõnad: 

Galaktika serval särab iidvana täht

Astronoomid on avastanud taevast ühe eriti vana tähe. Võib julgelt öelda, et see täht pärineb lausa aegade algusest. Piltlikult öeldes on tegu siis otse taevase fossiiliga.

Anna Frebel ja ta kolleegid Texase Ülikoolist kasutasid tähe vanuse määramiseks ka meetodit, mis sarnaneb maapealsete fossiilide puhul tarvitatava radioaktiivse süsiniku meetodiga. Tähtede puhul see meetod alati ei sobi, sest raske on leida tähti, milles oleks piisavas koguses radioaktiivset materjali.

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 2/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: