Auhinna sai kätte Enigma-ülesannete 2014. aasta parim lahendaja

12. veebruaril andis toimetus tavalisest pidulikumates oludes - Teaduste Akadeemia saalis Toompeal - auhinna üle ka ENIGMA-ülesannete parimale lahendajale Meelis Reimetsale.

Uudiste märksõnad: 

Horisont tunnustas sõbrapäeva eel oma autoreid

Aastaraamatu "Lehed ja tähed 7" esitlusse 12. veebruaril mahtus veel ka Horisondi 2014. aasta parimate lugude autorite tunnustamine. Vastava otsuse langetamise juures tugineb toimetus juba aastaid ristsõna ja mälusäru lahendajate häältele! Tänu kõigile, kes oma eelistustest aastate jooksul on teada andnud!

Siin kokkuvõtlikult veel kord ka 2014. aasta tunnustatuimad, kelle nimed on huviline leidnud aasta jooksul ka trükinumbritest:

Uudiste märksõnad: 

Loodusajakirjad esitlesid seitsmendat aastaraamatut

12. veebruaril tähistas MTÜ Loodusajakiri Teaduste Akadeemia saalis looduse ja teaduse aastaraamatu “Lehed ja tähed” 7. köite ilmumist.  

Kokkutulnuile ütles tervitussõnad Teaduste Akadeemia president ja Horisondi staažikas autor akadeemik Tarmo Soomere

Sarja ja selle 7. raamatu idee sünnist ning teostusest rääkis lähemalt toimetaja Indrek Rohtmets.

Ettekannetega esinesid “Lehed ja tähed” 7. köite autorid: Leideni ülikooli järeldoktorant astrofüüsik Mihkel Kama teemal “Elus Universum” (videoettekanne),  Tartu ülikooli doktorant osteoarheoloog Martin Malve teemal “Surnud räägivad” ja Tartu ülikooli doktorant teoloog Kristel Engman teemal “Palverännakule – jumalaga sinna ja tagasi”. Täname veel kord kõiki autoreid.

Uudiste märksõnad: 

Uus Horisont – värskemalt uude aastasse

Teadus, mida Horisont tutvustab, on pidevas uuenemises, ja värskem näeb välja ka vastne ajakirjanumber. Selle kaaneteema võib kokku võtta nii: spermid meis ja meie spermides (taustaks tasub lugeda-meenutada ka samadelt autoritelt möödunud aastal maikuu Horisondis ilmunud artiklit "Munarakk. Naise habras pärand").

Spermatosoidid on ülitähtsad rakud, mille ehitus on lihtne, aga tekkeprotsess inimkehas keerulisem ja veelgi keerulisem on iga üksiku spermatosoidi jaoks sihile jõudmine ehk munaraku viljastamine. Teele asub neid sadakond miljonit, aga kohale jõuab enamasti vaid üks, nii et seksuaalsfääris valitseb karm konkurents, mille kõrval külapoiste kaklus tüdruku pärast on tühiasi. Kuidas on aga lugu tänapäeva meeste sperma kvaliteediga? Lugege, mida neist asjust kirjutavad bioloogid-meedikud Ele-Liis Kreek ja Andres Salumets. Selgub, et mehe seemne kvaliteet kõigub põhjamaades isegi aastaajati. Kumb on siis parem, kas suvine või talvine? Horisondist saate teada!

Uudiste märksõnad: 

Pages

Subscribe to Horisont RSS

Horisont 3/2015

Ilmume ka e-ajakirjana: