20.- 22. märtsini korraldab Mahtra Rahvakool koostöös Viitina Loodushariduskeskuse ja Tartu Observatooriumiga Rõuge Rahvamajas Rahvusvahelisele Astronoomia Aastale pühendatud konverentsi "Ööbikuoru Tähed 2009".
Konverentsil saab kuulata loenguid ja kontserte ning kui ilm võimaldab, siis vaadelda Päikest ja tähistaevast. Konverentsil osalemine on tasuta.
Konverentsi ettekandjad on väljapaistvad astronoomid ja atmosfäärifüüsikud, aga ka kirjandusteadlased ja heliloojad. Ettekanded on tellitud populaarteaduslikena, et need oleksid lihtsalt mõistetavad kõigile vanusegruppidele ja igasuguse haridustasemetega kuulajatele. Samuti on ettekanded illustreeritud rohkete fotomaterjalide ning animatsioonidega, mis aitavad paremini mõista Päikesesüsteemi ja Universumi struktuuri ning kliima kujunemist meie planeedil.
Konverentsi korraldamise mõte on populariseerida täheteadust, rõhutada reaalainete tähtsust kooli õppekavas, avardada inimeste silmaringi tähistaeva tundmise näol, aidata mõista meie laiemat keskkonda - Päikesesüsteemi ning Universumit. Konverentsi ettekanded puudutavad ka globaalse ja lokaalse kliima kujunemise aspekte, selgitavad, kuidas ennustada ilma, kuidas hinnata pilvi ja sellest tulenevaid kiireid ilmamuutusi.
Info:- "Ööbikuoru Tähed 2009"
- Viitina Loodushariduskeskus, 5076214 Toivo Tuberik
KONVERENTSI AJAKAVA
Reede, 20. märts
kell 18.00 - Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum
Väikesed ja Suured Vankrid Eesti rahvaluules ja mütoloogias
kell 19.30 - Urmas Sisask, helilooja ning harrastusastronoom
Loeng-kontsert Eesti Rahvataevas ja Universumi Harmoonia
Juttu tuleb tähtkujudest ehk sodiaagist, eesti rahva kosmoloogilistest müütidest ning nende juurde mängitakse muusikat otse kosmosest. Koos vaatleme ja õpime tähistaevast ka praktiliselt tundma.
Tähistaeva vaatlused teleskoopide abil.
Laupäev, 21. märts
kell 11.00 - Tõnu Viik, Tartu observatoorium
Eksoplaneedid
1993. aastast on astronoomid avastanud üle 340 planeedi, mis ei paikne mitte Päikesesüsteemis, vaid hoopis teiste tähtede juures. Kuidas see avastamine toimub, millised need planeedid on, kas neil võib olla elu ja mida üleüldse nende avastamine meie jaoks tähendab?
kell 12.30 - Tõnu Tuvikene, Tartu Tähetorn
Saturni perekond
Ettekanne räägib rohkearvulistest Saturni kuudest ja rõngastest ning Saturnist endast. Erilist tähelepanu pöörame Saturni kaaslastele Titanile ja Enceladusele, mille kohta on automaatjaam Cassini-Huygens saanud teada paju uut ja põnevat.
Päikese vaatlus päikeseteleskoobi abil.
kell 16.00 - kontsert (L. van Beethoven, L. Sumera, U. Sisask)
Tiiu Sisask, klaver
Tähistaeva vaatlused teleskoopide abil.
Pühapäev, 22. märts
kell 11.00 - Laurits Leedjärv, Tartu Observatoorium
Tähed tumedas Universumis
Universumi energiabilansist moodustab ca 73% tumeenergia ja ca 23% tumeaine. Meile tuntud aine osa on vaid 4% ringis, vaevalt pool sellest ainest asub tähtedes. Ometi ei ole tähtede roll nii tühine. Nad on termotuumareaktorid, kus sünteesitakse kogu Universumi "keemia". Võib öelda, et tegelikult oleme me kõik pärit tähtedest.
kell 13.00 - Elmo Tempel, Tartu Observatoorium
Kuidas tekivad ja arenevad galaktikad
Galaktikate teket ja arengut ei ole võimalik otseselt vaatlustest jälgida. Galaktikate arengu uurimiseks tuleb kasutada mitmesuguseid simulatsioone ja mudeleid. Ettekanne räägib sellest, mida praeguste mudelitega on võimalik saada ning kuidas modelleeritud tulemusi vaatlustega siduda.
Päikese vaatlus päikeseteleskoobi abil.
astronoomia
Astronoomia on teadus, mis uurib kõike meie maakerast väljapoole jäävat.kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
pilv
Pilved on nähtavad aerosoolikogumid taevas. Tavaliselt koosnevad veepiisakestest või jääkristallidest, eriti sageli aga nende segust, mis on kondenseerunud sobivatel tingimustel. Seejuures hõljuvad pilved planeedi pinna läheduses. Astronoomias nimetatakse pilveks ka nähtavate aineosakeste massi, mis püsib koos tänu gravitatsioonile, nagu näiteks udukogu.
Pilved tekivad enamasti õhu adiabaatsel jahtumisel, st reeglina siis, kui õhk tõuseb, jahtub ja veeaur lõpuks kondenseerub, kuid tuntakse ka pilveliiki, mis tekib õhu vajumisel.
Pilved klassifitseeriti alles 19. sajandil (Luke Howard) ning tänapäeval jaotatakse need nelja klassi ja kümnesse põhiliiki. Pilveliike on tegelikult üle saja ning sagedane on üleminek ühest liigist teise.
Pilved on oluline kliimafaktor, mis põhjustab sademeid (nii vedelaid kui tahkeid), muudab temperatuurirežiimi vähem kõikuvaks jne, aga nende täpne klimatoloogiline mõju, eriti temperatuurile, pole siiski teada.
Titan
Titan - Saturni suurim kuu, mille avastas 25. märtsil 1955 hollandlane Christiaan Huygens. Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe, valdavalt lämmastikust koosnev atmosfäär. Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis, läbimõõduga umbes 5150 km.
Enceladus
Enceladus - suuruselt kuues Saturni kaaslane, läbimõõduga umbes 500 km. Enceladuse orbiit asub Saturni E-rõnga sees.
