Leitud on seni kõige väiksem planeet teise tähe ümber. Maast vaid kaks korda suurema läbimõõduga eksoplaneet viib inimkonna sammu lähemale päris Maa-taoliste planeetide leidmisele ning kirjeldamisele.[1]
Planeetide leidmine teiste tähtede ümber on tehnilistel ja andmetöötluslikel põhjustel äärmiselt keeruline ja nii ongi esmaavastustest möödunud 13 aasta jooksul leitud peamiselt väga suuri, Jupiteri-taolisi planeete, mis asuvad oma ematähe lähedal. Ehkki huvi pakuvad kõik leiud, on hetkel otsingute tulipunktis võimalikud Maa-taolised planeedid kui potentsiaalsed elu oaasid Universumis ning kui võti planeet Maa arengu sobivasse konteksti asetamiseks.
Prantsuse ja Euroopa kosmoseagentuuride kosmoseteleskoobi Corot üks peaeesmärk on leida oma tähte varjutavaid, s.o. selle eest läbi minevaid eksoplaneete. Ematähe heleduse pisikeste muutuste mõõtmine võimaldab määrata planeedi tiirlemisperioodi, seeläbi ka kauguse tähest, ning raadiuse, ja seda suure täpsusega. Järgmine oluline suurus, planeedi mass, määratakse sihipäraste täiendmõõtmistega.
Maa-lähedase vaatleja suhtes sobivas asendis on vaid väike hulk kõigist planeedisüsteemidest ning korduvad varjutused aitavad astronoomidel tõelisi planeete mürast eristada, seetõttu jälgib Corot korraga tuhandeid tähti ja vahetab vaatevälja vaid poole aasta tagant.
3. veebruaril teatasid Corot'ga töötavad teadlased, et leitud on senituntud eksoplaneetidest kõige väiksem, COROT-Exo-7b. Vaid 1,7 korda Maast suurema läbimõõduga objekt teeb tiiru oma tähe ümber vaid 20 tunniga ja on seetõttu väga kuum, 1000 ja 1500 kraadi vahel. (Maal kohtab sellisel temperatuuril vulkaanilist laavat.) Mass jääb 5,3 ja 10,6 Maa massi vahele ja võimalik on tahke pinna olemasolu, mis suurematel planeetidel puudub.[2]
Varjutuse meetod võimaldab planeedi omadustest määrata täpselt just raadiust. Koos teiste tehnikatega määratud massiga võimaldab see nüüd esmakordselt Päikesesüsteemist väljaspool katsetada ja täpsustada Maa-laadsete planeetide ehituse mudeleid. Viimased on muu hulgas olulised meie enda koduplaneedi ja sellel valitsevate tingimuste paremaks mõistmiseks.
Corot' abiga on seni leitud 7 kinnitatud planeeti ning suur hulk võimalikke, viimaste puhul peab aga veel kontrollima, kas need pole muud, varjutusega sarnast signaali põhjustavad astrofüüsikalised nähtused. Jaht Maa-laadsetele planeetidele jätkub.
Allikad
- Daniel Rouan, Alain Leger, Malcolm Fridlund. Corot discovers smallest exoplanet yet, with a surface to walk on. ESA pressiteade, 03. veebruar 2009.
- Leger et al. (2009, ettevalmistamisel) Transiting exoplanets from the CoRoT space mission VII. COROT-Exo-7b: The first super-Earth with radius characterized. Astronomy & Astrophysics, ettevalmistamisel.
