Antarktika soojeneb samuti nagu kogu ülejäänud maailm - mitte ei jahtu, nagu seni arvatud. Nii väidab vähemasti rühm Ameerika teadlasi, kes on analüüsinud Antarktika kohta kogutud ilmaandmeid ja satelliitmõõtmisi. Eric Steig Washingtoni Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et viimase poole sajandiga on Antarktika keskmine temperatuur tõusnud umbes pool kraadi. See näitaja on Steigi sõnul vägagi võrreldav üleilmse keskmisega.
Suurem osa uuringuid on seni tuvastanud, et Antarktika kliima läheb üldiselt jahedamaks, välja arvatud Lõuna-Ameerika poole küündival Antarktika poolsaarel. Steigi uurimistööst aga nähtub, et soojenev ala on tegelikult palju suurem ja ulatub üle terve Lääne-Antarktise (ehk enam-vähem üle selle osa Antarktise mandrist, mis jääb läänepoolkerale).
Teadlased kirjutavad, et Antarktika soojenemist tuleb tõenäoliselt seletada inimtegevuse toimel atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaasidega. Kliimasoojenemise inimtekkelisuses kahtlejad on seni ühe tugevama argumendina sageli viidanud just Antarktika jahtumist näitavatele uurimistulemustele.
Antarktikas asub 90 protsenti maailma jääst. Kui see sulab, siis tõuseb merede tase kõikjal maailmas.
Allikas: Alister Doyle, Yahoo! News. Antarctica is warming, not cooling: study
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
