Märtsikuu lõpuks selgub, kui tõhus on Saksamaal geenitehnoloogiaga saadud uus vaktsiin, mis kaitseb inimest magu kahjustavate helikobakterite eest. Meditsiinidoktori Heidi-Ingrid Maaroosi sõnul annab uute DNA tehnoloogiate kasutamine lootust, et vaktsiin luuakse.
Niisugust vaktsiini oodatakse, sest 1982. aastal avastatud helikobakteriga on nakatunud rohkem kui pool inimkonnast. See mikroob põhjustab mao limaskesta kroonilist põletikku, mille alusel võib areneda kaksteistsõrmikuhaavand (90 protsendil juhtudest), maohaavand (80 protsendil juhtudest) või maovähk (vähemalt 66 protsendil juhtudest).
Vaktsiini tõhusust uuritakse Magdeburgi ülikooli kliinikumis. Helikobakterivabadele vabatahtlikele süstitakse uut vaktsiini õlavarrelihasesse kuuajalise vaheajaga kaks korda. Kolme kuu möödumisel antakse katseisikule ligikaudu miljon helikobakterit sisaldavat jooki. Kui uuritav vaktsiin on organismi immuunsüsteemi võitluseks helikobakteritega vajalikult relvastanud, siis nakatumist ei toimu.
Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis on Magdeburgi gastroenteroloogid avaldanud lootust, et uus vaktsiin vabastab miljonid inimesed maovaevustest ja päästab sadade tuhandete elu. Meditsiiniteaduste doktor Heidi-Ingrid Maaroos kommenteeris uudist Horisondile järgmiselt: „Vaktsiini väljatöötamine Helicobacter pylori nakkuse vältimiseks või raviks on kestnud juba aastakümneid, kuid head vaktsiini pole senini suudetud luua. Vaktsiini oleks eriti vaja maades, kus helikobakteri infektsioon on sage, sealhulgas ka Eestis. Eriti tulemuslik oleks laste varajane vaktsineerimine, kuid selleks otstarbeks oleks vaja efektiivset, ohutut, kättesaadavat ja kestvat immuunsust tagavat vaktsiini, mida senini siiski veel pole. Eesti pole helikobakteri vaktsiini loomises osalenud, see on jäänud suurte USA ja Euroopa laboratooriumite ülesandeks ning neis katsetused kestavad. Uute DNA tehnoloogiate kasutamine annab lootust, et vaktsiin luuakse."
