Kuula samal teemal: Toomas Jüriado
intervjuu Tartu Observatooriumi direktori Laurits Leedjärvega
raadio KUKU 22. jaanuari saates LOODUSAJAKIRI
20. detsembril 2007 kuulutas ÜRO 62. Peaassamblee vastalanud 2009. aasta Rahvusvaheliseks Astronoomia Aastaks (RAA 2009). Eks ole analoogilisi rahvusvahelisi aastaid ennegi korraldatud. Horisondi lugejad mäletavad kindlasti Ülemaailmset Füüsika Aastat 2005, samuti mullust Rahvusvahelist Maa Aastat. Vähem teatakse, et 2008 oli ka näiteks rahvusvaheline keelte, oreli, korallriffide, kartuli ja paljude muude huvitavate asjade aasta.
Miks siis seekord astronoomia? Oluliseks ajendiks on kahtlemata ajaloolise sündmuse tähistamine: 2009. aastal möödub 400 aastat ajast, mil Galileo Galilei alustas astronoomilisi vaatlusi teleskoobiga. Kuigi Hollandi prillimeister Hans Lippershey oli teleskoobi kokku pannud juba vähemalt aasta varem, suunas just Galilei esimesena teleskoobi taevasse. Ja see, mis ta nägi, raputas tollast maailmapilti: Päike ei olegi täiuslik, vaid sel on plekid; Kuu pind ei ole sile; ka Jupiteri ümber tiirlevad kuud. Need uued teadmised panid aluse 17. sajandi teaduslikule revolutsioonile.
Astronoomia on Galilei ajastuga võrreldes tohutult muutunud. RAA 2009 põhieesmärk ongi näidata astronoomia kui teaduse panust ühiskonda ja kultuuri, nii läbi ajaloo kui tänapäeval. Selle kaudu loodetakse äratada laiemat huvi teaduse vastu üldse, eriti muidugi noorte seas. Selleks on astronoomia tõesti tänuväärne teadus. Tähistaevas on ju kõigile nähtav, aga ka (peaaegu) kõigile kättesaamatu. Astronoomias ei saa me teha eksperimente nagu füüsikas, keemias või bioloogias. Maailmaruumi tuleb võtta sellisena, nagu see on, ja leppida sellega, et praktiliselt kogu info Universumist jõuab meieni elektromagnetkiirgusena. Vähest lisa annavad kosmilised kiired, neutriinod ja loodetavasti peagi kindlalt tabatavad gravitatsioonilained. Vaid mõnda tükikest Päikesesüsteemist saab otseselt või kaudselt, automaatjaamade ja robotsondide abil käega katsuda. See ongi minu meelest astronoomia suurim ime, kuidas mingitest tavainimesele sigrimigrina tunduvatest spektritest, heleduskõveratest või taevafotodest on saadud kogu tänapäevane astronoomiline maailmapilt, mis sisaldab muu hulgas planeetide, tähtede ja galaktikate tekke ja evolutsiooni teooriaid ning Universumi kui terviku ehitust, ajalugu ja isegi tulevikustsenaariumeid.
RAA 2009 toimub UNESCO egiidi all, peamiseks koordineerijaks on Rahvusvaheline Astronoomialiit (International Astronomical Union, IAU). 2008. aasta lõpuks oli RAA 2009 tähistamise soovist teatanud 135 riiki. Ametlik avatseremoonia toimub 15. ja 16. jaanuaril 2009 Pariisis UNESCO peakorteris. Kogu aasta jooksul aga toimuvad üritused nii ülemaailmsel, piirkondlikul kui riikide tasemel. Ülemaailmsed üritused jagunevad üheteistkümneks nn nurgakivi-projektiks, mille hulgas on näiteks ,,Galileoskoop" (lihtsate odavate teleskoopide masstootmine), ,,100 tundi astronoomiat" (vaatlused ja avalikud õhtud observatooriumides 2.-5. aprillini), ,,Portaal Universumisse" (uus portaal, kust avaneb ligipääs kõigile astronoomiaga seotud interneti-ressurssidele) jpm.
RAA 2009 kontaktisikuks ja koordinaatoriks Eestis on Tartu Observatooriumi vanemteadur Kalju Annuk. Ürituste korraldamises osalevad paljud kutselised astronoomid, aga kindlasti ka nende tublid partnerid teaduskeskusest AHHAA, ühendustest Ridamus, Tartu Tähetorni astronoomiaring, stellaarium jt. Konkreetsete sündmustega aitab kursis olla veebileht www.astronomy2009.ee. Kogu maailmas toimuva kohta annab infot www.astronomy2009.org.
Nimed Friedrich Wilhelm Struve, Ernst Öpik, Grigori Kusmin, Jaan Einasto on toonud meile ülemaailmset kuulsust. RAA 2009 annab hea võimaluse meelde tuletada astronoomia väärikat ajalugu ja elavat tänapäeva nii Eestis kui kogu maailmas. Loodetavasti saab selle aasta jooksul paljudele inimestele selgemaks, kuidas kosmoselaev nimega Maa tüürib end Universumi avarustes, kuidas Maa on seotud Päikesega ning Päike omakorda Linnuteega ja teiste galaktikatega. Ei teeks paha saada rohkem aimu astronoomia rollist inimkonna ajaloos ja kultuuris. Võiksime end rohkem harjutada mõttega, et kogu Universum on meie elukeskkond.
LAURITS LEEDJÄRV on Tartu Observatooriumi direktor.
