Kui käesolevat ja järgnevaid ajakirjanumbreid seoses Rahvusvahelise Astronoomia Aastaga möödunud kevadel kavandasime, ei osanud ette näha, et 10. detsembril 2008 peetakse Eesti Teaduste Akadeemia saalis üldkogu istung, kus arutatakse õppeprogrammide seaduse eelnõu ning võetakse vastu otsus esitada üldkogu pöördumine Riigikogule ja valitsusele. Üks rõhuasetusi selles on pandud loodusteadustele ja matemaatikale, loovuse ning analüüsi- ja sünteesivõime edendamisele.
Oma pöördumises üldkogu poole on akadeemia president Richard Villems kirjutanud, et on vähe, kui üldse, olulisemaid küsimusi ühiskonna oleviku ja esmajoones tuleviku seisukohast, kui on seda küsimus haridusest. „Meie (akadeemikute - RV) vastav kogemus on esmajoones seotud ülikoolidega, kuid teisalt oleme „klientideks" neile pedagoogidele, kelle käe all on sirgunud ülikoolitee valinud noorus ..." Ja teisalt: „Akadeemiat huvitab esmajoones hariduse sisu selles tähenduses, mida me peame õigeks ja vajalikuks selle nimel, et siin Eestis oleks teadlaskond ka põlvkondade möödudes." Samas rõhutab ta, et õhus on küsimus suutlikkusest olla atraktiivne eestimaistele talentidele. Akadeemik Richard Villemsi sõnastuses ei seisne kreatiivsus empiiriliste teadmiste pähetuupimises, kuid üks on kindel: kui noorele inimesele pakutakse teadmisi ja samas juhtnööre, kuidas oma kreatiivsust struktureerida, siis on meil märksa suurem lootus, et loomupärased talendid ärkavad õigeaegselt. Just samasugusel mõtterajal käib oma lugudega Horisont. Ja selle nimel on tegutsenud Tartu Ülikooli teaduskool, millest kooli direktor Viire Sepp intervjuus Horisondile pajatab. Teaduskooli ja kogu Eesti rahva noorte tipptegijate tulemuslikkusest rahvusvahelisel areenil füüsika ja astronoomia vallas teeme kokkuvõtte rubriigis Olümpiaad. Et ükski anne varju ei jääks, peab vaeva nägema kogu pedagoogide pere, sest 2012. aasta toob meie oma koduõue, Eestisse, maailma andekate õpilaste -noorfüüsikute eliidi. Eesti Teaduste Akadeemia seisukohti arvestades ja Viire Sepa ütlust mööda tuleb pingutada ja teha kõik selleks, et maailm teada saaks: teadmistepõhine Eesti pole mitte ainult sõnakõlks, vaid kogu ühiskonna valmisolek, tahe ja eesmärk.
Eks Horisontki püüa koos teadmiste jagamisega mõnikord õpetada. Näiteks mullu sügisel lõppes kaheaastane programmeerimiskursus algajatele. Rõõm on märkida, et võitjaauhinna sülearvuti näol sai noor naine ja ema Harjumaalt, proviisoridiplomiga Kristel Kivikangur, kel seisab ees magistrikraadi kaitsmine.
2009 on Rahvusvaheline Astronoomia Aasta, mille deviisiks: uudista Universumit! Horisont alustab lähedalt, Päikesest. Ja jõuab järgnevatel kordadel taeva müstilisemate objektide - supernoovade, neutrontähtede, mustade aukude ja kvasariteni. Aasta lõpul loodame meelitada järjekordselt oma veergudele Universumi rakustruktuuri teooria loojad, Tõravere kosmoloogid, kelle hulgas peategijaks olnud akadeemik Jaan Einasto. Tema kirjutas sel teemal Horisondis juba 1970. aastatel, ajal, mil praegune ettekujutus maailma ehitusest oli päris noor.
Et astronoomia aasta on pühendatud Galileo Galilei 400 aasta vanuse teleskoobi sünnile ja sellega tehtud avastustele, ilmub märtsis Horisondi kaasanne, mis annab ülevaate optiliste teleskoopide arengust. Ei maksa unustada, et Universum on inimkonna ühislaboratoorium, kus kõigil võimalik oma loovust arendada, ja sedagi, et käesolev aasta on ühtlasi loovuse ja innovatsiooni aasta.
Edu kõigile piirideta taevalaotusse vaatamisel!
