Ajukahjustuse tagajärjel nägemise kaotanud mees on suuteline läbima takistusraja veatult ning igasuguseid abivahendeid kasutamata. Ajukahjustusega patsientide võimet reageerida visuaalsele informatsioonile sellest samal ajal mitte teadlik olles tuntakse "pimenägemise" (blindsight) nime all. Selle tähelepanuväärse nähtuse seletamiseks viitavad teadlased asjaolule, et visuaalse informatsiooni töötlemisega tegelevad peale nägemiskeskuse veel teisedki ajuregioonid.
Ainuüksi silmadest nägemiseks ei piisa
TN'iks kutsutav mees jäi pimedaks viie aasta eest, mil kaks järjestikkust ajurabandust hävitasid nägemiskeskuse tema aju mõlemas poolkeras. Kuna nägemiskeskus on ala, kus töödeldakse suurem osa silma võrkkestalt pärinevast visuaalsest informatsioonist, on TN pime hoolimata asjaolust, et tema mõlemad silmad on täiesti terved.
Patsiendi uurimisega tegeleb rahvusvaheline uurimisrühm eesotsas Harvardi Meditsiinikoolis ning Hollandi Tilburgi Ülikoolis töötava Beatrice de Gelder'iga.
Nende katsed olid eelnevalt näidanud, et TN on võimeline ära tundma näoilmeid – olles vastamisi hirmunud, vihaste või rõõmsate nägudega, oli tavalisest aktiivsem tema amügdala ehk emotsioonide töötlemisega seostatav struktuur ajus. Seepärast oletasid teadlased, et TN'i aju on võimeline töötlema visuaalset informatsiooni, ilma et TN ise sellest samal ajal teadlik oleks.
Äpardusteta läbitud takistusrada
Et kindlaks teha, kas pimenägemine aitab TN'i ka liikumisel, veenis de Gelder teda loobuma natukeseks ajaks oma kepist, et niimoodi jalutada läbi laborivarustusega täidetud koridori. Gelder'i sõnul oli patsient algul närvis ja väitis, et oma pimeduse tõttu ei saa ta ülesande täitmisega hakkama. Sellele vaatamata läbis ta aga kogu takistusraja vähimagi äparduse või kõhkluseta. Gelder lisab, et TN läbis selle üsnagi pika vahemaa palju kiiremini, kui uurijad oleksid osanud oodata.
Teadlased oletavad, et pimenägemise põhjuseks on asjaolu, et osa silma võrkkestale langevast visuaalsest informatsioonist suundub mitte nägemiskeskusesse, vaid aju algsematesse regioonidesse. Nendes regioonides toimuv ei jõua küll teadvusesse, ent mõjutab sellegipoolest organismi reageeringuid ümbritseva suhtes.
Käitumise alateadlik reguleerimine
Nüüdisaegse Bioloogia Ajakirjas avaldatud artiklis väidavad uurijad, et kuigi pimenägemist on varem täheldatud kahjustatud visuaalse korteksiga ahvide puhul, on TN teadaolevalt esimene selle võimega inimene.
Gelder'i sõnul viitab nende uurimus asjaolule, et mõned pimedad võivad olla suutelised rohkemaks, kui meie või isegi nemad ise siiamaani on arvanud, ning see tõdemus võib anda neile oma elu üle suurema kontrolli.
Peale selle võib pimenägemine aga olla huvitav vihje selle kohta, millised mehhanismid juhivad terve inimese käitumist, ning millist rolli selles mängib teadvus: võib-olla kasutab ka terve inimene oma käitumise juhtimiseks signaale, millest ta ise samal ajal üldse teadlik ei olegi.
Allikad
Blind man walking. NatureNews, 22. detsember 2008.
David Robson. Blind man 'sees' his way past obstacles. New Scientist, 22. december 2008.
