Patsient ei suuda ei liigutada ega kõneleda, aga tema ajusse siirdatud implantaat võimaldab tal kasutada kõnesüntesaatorit, et üksnes mõtte jõul vokaale kuuldavale tuua.
Frank Guenther Bostoni Ülikoolist ning tema kolleegid töötasid mehega, kes põeb lukustatuse sündroomi (locked-in syndrome). Tegemist on seisundiga, mille puhul patsient on selge teadvuse juures, ent täielikult halvatud, suutes tihtipeale liigutada üksnes silmalauge.
Guentheri töörühm üritas kõigepealt välja selgitada, kas halvatud mehe aju toodab samasuguseid kõnele vastavaid signaale nagu terve inimese oma. Selleks skaneerisid nad patsiendi aju fMRI (functional Magnetic Resonance Imaging; funktsionaane magnetresonantsjäädvustus) meetodi abil samal ajal, kui ta üritas öelda teatud vokaale. Olles kindlaks teinud, et need signaalid on tõepoolest sarnased, siirdasid nad patsiendi aju kõneregioonidesse elektroodi, mis esialgu jääb sinna määramata ajaks.
Kui elektrood oli paigas, kasutasid teadlased arvutiprogrammi, et dekodeerida mehe ajust tulevaid signaale ning kindlaks teha, millisele vokaalile ta parajasti mõtleb. Kõnealuse programmi väljatöötamisele on Frank Guentheril kulunud 15 aastat.
Guentheri andmetel on patsient suutnud siiamaani "toota" hea täpsusega kolme vokaali, ning seda sama kiiresti kui normaalse kõnevõimega inimene. Teadlaste järgmine samm on panna nende arvuti dekodeer ära tundma ka konsonante, võimaldades seega patsiendil toota terveid sõnu ning isegi lauseid. Pikemaajaline eesmärk on aga dekodeerida sõnu vahetult, ilma et patsiendil oleks vaja vahepeal üksikute häälikute peale mõelda.
Suurem osa praegu välja töötatavaid aju-arvuti liideseid edastavad signaale, mille abil on võimalik kontrollida kas proteesi või isegi katsealuse enda käe liikumist. Guentheri sõnul on käesoleva töö näol tegemist esimese spetsiaalselt kõne otstarbel valmistatud aju-arvuti liidesega.
Allikas: Brain implant allows mute man to speak, Nature News, 21. november 2008.
