19. November 2008 - 17:55 - Priit Ennet
Teadlased on hakanud aru saama, kuidas linnud suudavad laulutempo päevast päeva ühesuguse hoida. Nad on leidnud Austraaliast pärit sebra-amadiini (Taeniopygia guttata) ajust üles neuroloogilise metronoomi, mis dirigeeribki laulu kiirust.
Michale Fee ja Michael Long Massachusettsi tehnikainstituudist siirdasid linnukeste ajju tillukesi külmutusseadmeid, mis jahutasid oma lähiümbruse 6,5 kraadini. Kui seade viidi ajupiirkonda nimega HVC (high vocal center), hakkasid linnud aeglasemalt laulma.
Oli ennegi teada, et see piirkond on lauluga seotud: sealsed eri neuronirühmad aktiveeruvad vastavalt sellele, millise fraasini linnu laul on jõudnud. Nüüd järeldavad Fee ja Long, et just seesama piirkond paneb ka laulu esituskiiruse paika. Nad oletavad, et samalaadne mehhanism võib peituda inimesegi ajus ja kontrollida meie kõne kiirust.
Allikas: New Scientist, Finches keep the beat with a mental metronome
Michale Fee ja Michael Long Massachusettsi tehnikainstituudist siirdasid linnukeste ajju tillukesi külmutusseadmeid, mis jahutasid oma lähiümbruse 6,5 kraadini. Kui seade viidi ajupiirkonda nimega HVC (high vocal center), hakkasid linnud aeglasemalt laulma.
Oli ennegi teada, et see piirkond on lauluga seotud: sealsed eri neuronirühmad aktiveeruvad vastavalt sellele, millise fraasini linnu laul on jõudnud. Nüüd järeldavad Fee ja Long, et just seesama piirkond paneb ka laulu esituskiiruse paika. Nad oletavad, et samalaadne mehhanism võib peituda inimesegi ajus ja kontrollida meie kõne kiirust.
Allikas: New Scientist, Finches keep the beat with a mental metronome
Uudiste märksõnad:
