Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad
2008. aasta, järjekorranumbrilt 49. rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad korraldati Hispaania pealinnas Madridis.
Tavapäraselt kogunes kõigi osavõtvate maade esindajaist koosnev olümpiaadižürii, allakirjutanu kaasa arvatud, võistluspaika juba kuus päeva varem. Eesmärgiks oli pakutud ülesannetest välja valida parim ülesannete komplekt. Õpilased viibisid samal ajal veel rahulikult kodumaal.
Rekordiline osavõtt
Esitades nüüd loomuliku küsimuse, et milleks need lisapäevad kulusid, kui tulemuseks on vaid mingid eelistuse saanud kuus ülesannet, siis võib isegi kukalt kratsima hakata. Põhiteguriks on ilmselt asjaolu, et umbkaudu saja osavõtva maa esindaja koostöö on juba iseenesest aeganõudev. Palju on ettepanekuid, neid tuleb range kodukorra järgi tõlkida lisaks töökeeleks olevale inglise keelele veel kolme ametlikku keelde (prantsuse, vene, hispaania) ning hääletada. Samuti on rahvusvahelisele olümpiaadile pakutavad ülesanded keskmiselt üsna rasked ning nende läbitöötamine ja poolt-vastuargumentide kaalumine tõsine tegevus. Lisaks tahavad korraldajad suure ja piduliku ürituse osavõtjatele ka piirkonna peamised vaatamisväärsused ära näidata.
Sel aastal oli meie täiesti tüüpiline töögraafik kuue päeva jooksul järgmine.
Esimesel päeval sai žürii ülesanded ilma lahendusteta, teisel päeval lisati ka lahendused. Kolmandal päeval valis žürii komplekti. Seejärel tõlgiti valitud ülesanded kõigi maade keeltesse. Viiendal päeval
kinnitati hindamisskeemid. Kuuendal avati olümpiaad ja käidi ka ekskursioonidel. Ümbruskonna vaatamisväärsustega tutvuti ka tööpäevadel. Etteruttavalt võib öelda, et tuleval aastal on sakslastel enda korraldatava rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi plaanis üks lisapäev, mis reserveeritud puhtalt ürituse 50. sünnipäeva tähistamise tarvis.
Kokku võttis võistlusest osa 535 õpilast. Rekordiline osavõtt pidanuks suuremgi olema, kuid Pakistani õpilased ei jõudnud kohale - Hispaania ametnikud ei andnud neile hoolimata nende oma haridusministri kutsest sissesõiduviisat. Mainitud intsidendil polnud mingit pistmist olümpiaadi žüriiga, kuid selle liikmed olid nördinud, väljendades seda ametlikus kirjas ka mitmetele ametkondadele.
Eesti võistkond, koosseisus Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula Gümnaasiumi 10. kl lõpetanu), Kadi Liis Saar (Tallina Inglise Kolledži 9. kl lõpetanu), Andre Tamm (Tallinna Reaalkooli 10. kl lõpetanu), Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 12. kl lõpetanu), Kairi Kangro (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. kl lõpetanu) ja Olga Bulgakova (Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 12. kl lõpetanu) ning saatja Indrek Zolk (Tartu Ülikooli matemaatika instituudi teadur) sõitis kohale lennukiga läbi Amsterdami, veetes elamusterohke päeva ka ses linnas. Madridis olles kulusid pidulikule avatseremooniale järgnenud kaks päeva aga juba pähklipuremisele, kummalegi päevale jagus kolm võistlusülesannet.
Tulemused polnud kiita
Kohe võib öelda, et Fjodor tegi korraliku võistluse ja sai pronksmedali. Punkte kogus ta 15, kummalgi päeval ühe täislahenduse eest seitse punkti, millele kuskilt lisandus veel üks punkt.
Ülejäänud meie õpilaste tööd valmistasid kahjuks pettumuse. Isegi lihtsate ülesannetega jäädi hätta, vaid Kairil õnnestus üks lahendada. Kogutud punktipudinatega jäi Eesti võistkond vaatamata Fjodori medaliväärilisele tulemusele võistkondade punktisummade pingereas 73. kohale, mis on varasemate osavõtuaastatega võrreldes Eesti võistkonna viletsaim. Viimati saadi ligilähedaselt sama nõrk koht aastal 1999, kuid siis oli Eestist rahapuudusel väljas tavalise kuue asemel vaid neli õpilast. Ei vabanda ka asjaolu, et vahepeal on lisandunud palju osavõtvaid maid. Aga et valdav enamik neist on nõrgavõitu, esinesid nad Eestist veelgi kahvatumalt.
Laias laastus kehtis seaduspära, et kes oli meie võistkonna valikvõistlusel aprillis eespool, see jäi
olümpiaadil tahapoole, sest Madridis kaks paremat tulemust teinud Fjodor ja Kairi said valikvõistluse tulemuse põhjal võistkonda alles viimaste seas.
Kui varem oleme saanud kirjutada Eesti võistkonna mitmetest uutest rekorditest heas mõttes, siis seekord sündis vaid üks omapärane tippmark - kunagi varem pole ükski Eesti võistkonna liige rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil ületanud oma tulemust võrreldes võistkonna valikvõistlustega nii suurelt, nagu seekord suutis seda Fjodor, koguni 8 punkti ja 114 protsendiga.
Fjodori hüpe ei olnud siiski suur üllatus, sest valikvõistlus tal lihtsalt ebaõnnestus. Tema kõrget taset iseloomustab fakt, et ta võeti matemaatikat õppima Inglismaa vanasse ja auväärsesse Oxfordi Ülikooli.
Mis puutub vaba aja veetmisse ja ürituse kultuuriprogrammi, siis nii õpilasi kui ka liidreid viidi mitmetesse pika ajalooga paikadesse. El Escoriali kloostri, mille rajas kuningas Felipe II 16. sajandil, maa-aluses hauakambris lamab riiulitel palsameerituna enamik Hispaania kuningaid Felipe ajast tänapäevani. Meeldejääv oli Toledo vanalinn, kust valitseti Hispaaniat seni, kuni seesama Felipe pealinna Madridi kolis. Härjavõitluse melu meile ei näidatud, see-eest kirjeldas üks ekskursioonijuht bussisõidu ajal detailselt, kuidas see tema jaoks ebameeldiv sündmus välja näeb.
Meil, Eesti võistkonna liidritel, polnud koordinatsioonipäevadel just palju tööd (seal seletavad liidrid nn koordinaatoritele õpilaste töid ja lepitakse kokku punktid), seetõttu jõudsime hulkuda mööda Madridi ka omapäi. Hispaania pealinn paistab silma oma paljude uhkete väljakutega, kus kohustuslikeks elementideks on purskkaevud, uhked kaared ja mälestussambad, viimased mitte ainult maapinnal, vaid ka ümbritsevate majade katustel. Kui kaarte pole, ajab asja ära väljaku nimi: Madridi keskväljak on Puerta del Sol, tõlkes siis Päikesevärav ehk Päikesekaar.
HÄRMEL NESTRA (1974) on lõpetanud 1996 Tartu Ülikooli ja 2006 doktorantuuri informaatika erialal. Töötanud Tartu Ülikoolis assistendina ja teadurina ning Trieri Ülikoolis Saksamaal teadustöötajana. Olnud Eesti kooliõpilaste matemaatikaolümpiaadi žürii liige, aastast 2004 selle esimees.
