24. October 2008 - 10:03 - Priit Ennet
Rahvatarkus ütleb, et luuavarrest võib pauk tulla. Teadus väidab aga midagi veelgi hämmastavamat: kleeplindist võib röntgenkiiri tulla. Jah, täiesti tavalisest kleeplindist, mida mõnikord ka skotšiks nimetatakse, paiskub välja pahvakas röntgenkiirgust, kui teda rulli küljest lahti rebida.
Tõsi, üks aga on ka asjal juures. Kleeplindirull peab rebimise ajal olema vaakumis, õhutühjas ruumis.
Tegelikult teatasid umbes poole sajandi eest ka mõned Vene teadlased, et nad panid kleeplindi lahtirebimisel kerget röntgenkiirgust tähele. Aga nüüdne uurimus sedastab, et kiirgust tuleb sealt ikkagi üsna palju. Nii palju, et teadlastel läks koguni korda oma sõrmest röntgenpilt teha.
Los Angelese California Ülikooli kraadiõppur Juan Escobar kirjutab koos kolleegidega tehtud uurimistööst ajakirjas Nature. Ta oletab, et kui asja veidi edasi arendada, võiks nähtust kasutada odavate röntgenkiirteseadmete valmistamiseks, mis võiksid rakendust leida niisugustes maailma paikades, kus elekter on kallis või puudub hoopis. Teadlased ise ja nende ülikool ongi juba patenditaotluse sisse andnud.
Katses tõmbas masin vaakumkambris linti maha kõige tavalisema kleeplindirulli küljest, kiirusega umbes kolm sentimeetrit sekundis. Lindi rullist eraldumise koha lähedalt sähviski välja väga lühikesi, umbes miljardiku sekundi väldanud röntgenkiirte impulsse.
Selles paigas hüppasid elektronid rulli seest välja ja kihutasid läbi vaakumi lahti tõmmatud lindijupi alumisele, kleepuvale pinnale. Teekonna pikkus oli mõni sajandikku millimeetrit. Lindini jõudes elektronid pidurdusid järsult ja seejuures vabanenud energia eralduski neist siis röntgenkiirte kujul.
Igapäevaelus ei maksa siiski karta, et kleeplindi lahtirullimine kuidagi ohtlik oleks. Sest nähtuse tekkeks on vaja vaakumit, aga igapäevaelus ümbritseb meid õhk.
Allikas: Malcolm Ritter, Yahoo! News. Tape measure: X-rays detected from Scotch tape
Tõsi, üks aga on ka asjal juures. Kleeplindirull peab rebimise ajal olema vaakumis, õhutühjas ruumis.
Tegelikult teatasid umbes poole sajandi eest ka mõned Vene teadlased, et nad panid kleeplindi lahtirebimisel kerget röntgenkiirgust tähele. Aga nüüdne uurimus sedastab, et kiirgust tuleb sealt ikkagi üsna palju. Nii palju, et teadlastel läks koguni korda oma sõrmest röntgenpilt teha.
Los Angelese California Ülikooli kraadiõppur Juan Escobar kirjutab koos kolleegidega tehtud uurimistööst ajakirjas Nature. Ta oletab, et kui asja veidi edasi arendada, võiks nähtust kasutada odavate röntgenkiirteseadmete valmistamiseks, mis võiksid rakendust leida niisugustes maailma paikades, kus elekter on kallis või puudub hoopis. Teadlased ise ja nende ülikool ongi juba patenditaotluse sisse andnud.
Katses tõmbas masin vaakumkambris linti maha kõige tavalisema kleeplindirulli küljest, kiirusega umbes kolm sentimeetrit sekundis. Lindi rullist eraldumise koha lähedalt sähviski välja väga lühikesi, umbes miljardiku sekundi väldanud röntgenkiirte impulsse.
Selles paigas hüppasid elektronid rulli seest välja ja kihutasid läbi vaakumi lahti tõmmatud lindijupi alumisele, kleepuvale pinnale. Teekonna pikkus oli mõni sajandikku millimeetrit. Lindini jõudes elektronid pidurdusid järsult ja seejuures vabanenud energia eralduski neist siis röntgenkiirte kujul.
Igapäevaelus ei maksa siiski karta, et kleeplindi lahtirullimine kuidagi ohtlik oleks. Sest nähtuse tekkeks on vaja vaakumit, aga igapäevaelus ümbritseb meid õhk.
Allikas: Malcolm Ritter, Yahoo! News. Tape measure: X-rays detected from Scotch tape
Uudiste märksõnad:
