11. September 2008 - 1:08 - Priit Ennet
Hiigelsuur elementaarosakeste põrguti LHC on nüüd Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis sisse lülitatud. Mis täpselt toimub ja kuidas Eesti teadlased asjas osalevad, sellest räägib Mario Kadastik Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist.
Nüüd on esimest korda masinas prootoneid ringi lastud. Aga otseselt uue füüsika tulemusi sealt kohe tulema ei hakka. Tegemist on ju hästi keeruka ja tohutu suure masinaga, mille ümbermõõt on 27 kilomeetrit. Ta on maailmas esmakordne ja ainulaadne ja võtab orienteeruvalt kuu aega, kuni prootonid saadakse piisavalt heasse kontsentratsiooni, et põrked üldse toimuma hakkaksid.
Uus füüsika tuleb nendest põrgetest, aga võib-olla veel mitte päris esimestest põrgetest. Ehkki, on olemas varasemaid kogemusi 1980. aastatest, kus uus füüsika tuli tõesti esimestel kuudel. Siis oli mängus suur energiaskaala muutus, mis on tegelikult ka nüüd olemas. LHC on ikkagi energeetiliselt suurusjärke võimsam masin kui suvaline teine masin, mis kunagi maailmas ehitatud. Nii et selles mõttes on täiesti tõenäoline, et ka esimeste kuude jooksul võib juba tulla uusi tulemusi.
Eesti teadlased osalevad nende esimeste andmete analüüsis. Praeguste ennustuste kohaselt peaks umbes kuu aja möödudes hakkama esimesi põrkeid tulema. Esimesel korral lastakse masinal joosta umbes kaks kuud. Nende esimese kahe kuu andmed läbivad esmalt CERNis hästi kiire analüüsi ja liiguvad siis mööda maailma laiali, kus füüsikute uurimisrühmad teevad juba põhjalikumat analüüsi. Meil KBFIs on ka üks niisugune analüüsikeskus oma arvutusvõimsuse ja inimestega. Niipea kui need andmed meieni jõuavad, hakkame ka meie nende peal analüüsi jooksutama ja oma mudeleid kontrollima.
See esimene kogu statistikat, mis esimese kahe kuu jooksul LHCst tuleb, ei ole küll väga suur, aga ta on oluline selle jaoks, et aru saada, kuidas masin töötab. Nii et kui järgmisel aastal toimub väga pikk run, kus tõesti ka väga palju statistikat tuleb ja kus on suur tõenäosus uue füüsika jaoks, siis on juba teada, kuidas andmed käituvad ja oskame neist õigesti aru saada.
Nüüd on esimest korda masinas prootoneid ringi lastud. Aga otseselt uue füüsika tulemusi sealt kohe tulema ei hakka. Tegemist on ju hästi keeruka ja tohutu suure masinaga, mille ümbermõõt on 27 kilomeetrit. Ta on maailmas esmakordne ja ainulaadne ja võtab orienteeruvalt kuu aega, kuni prootonid saadakse piisavalt heasse kontsentratsiooni, et põrked üldse toimuma hakkaksid.
Uus füüsika tuleb nendest põrgetest, aga võib-olla veel mitte päris esimestest põrgetest. Ehkki, on olemas varasemaid kogemusi 1980. aastatest, kus uus füüsika tuli tõesti esimestel kuudel. Siis oli mängus suur energiaskaala muutus, mis on tegelikult ka nüüd olemas. LHC on ikkagi energeetiliselt suurusjärke võimsam masin kui suvaline teine masin, mis kunagi maailmas ehitatud. Nii et selles mõttes on täiesti tõenäoline, et ka esimeste kuude jooksul võib juba tulla uusi tulemusi.
Eesti teadlased osalevad nende esimeste andmete analüüsis. Praeguste ennustuste kohaselt peaks umbes kuu aja möödudes hakkama esimesi põrkeid tulema. Esimesel korral lastakse masinal joosta umbes kaks kuud. Nende esimese kahe kuu andmed läbivad esmalt CERNis hästi kiire analüüsi ja liiguvad siis mööda maailma laiali, kus füüsikute uurimisrühmad teevad juba põhjalikumat analüüsi. Meil KBFIs on ka üks niisugune analüüsikeskus oma arvutusvõimsuse ja inimestega. Niipea kui need andmed meieni jõuavad, hakkame ka meie nende peal analüüsi jooksutama ja oma mudeleid kontrollima.
See esimene kogu statistikat, mis esimese kahe kuu jooksul LHCst tuleb, ei ole küll väga suur, aga ta on oluline selle jaoks, et aru saada, kuidas masin töötab. Nii et kui järgmisel aastal toimub väga pikk run, kus tõesti ka väga palju statistikat tuleb ja kus on suur tõenäosus uue füüsika jaoks, siis on juba teada, kuidas andmed käituvad ja oskame neist õigesti aru saada.
Uudiste märksõnad:
