Keemiaolümpiaad
Tänavune keemia tippteadmiste mõõduvõtt oli Eesti täppisteaduste 55. olümpiaadiks, viisteist aastat möödus Balti esimesest keemiaolümpiaadist (BKO) ja Ungaris peeti 40. rahvusvaheline keemiaolümpiaad (RKO).
Möödunud õppeaasta koolivoorude parimad keemiatundjad said oma teadmisi võrrelda piirkondlikul keemiaolümpiaadil. Seejärel korraldas Tartu Ülikooli teaduskool parimatele huvipäeva, mille üheks osaks olid eksperimendid ülikooli keemia instituudi laboris. Iga klassi paarkümmend edukamat osales hiljem lõppvoorus. 9. klassi üldvõitjaks tuli Kadi Liis Saar Tallinna Inglise Kolledžist (õpetaja L. Kipasto), 10. klassist Gleb Široki Tallinna Õismäe Vene Lütseumist (P. Ozerova), 11. klassist Mark Gimbutas Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist (E. Paabo) ja 12. klassist Andres Laan Tallinna Reaalkoolist (A. Ermann).Saadud tulemuste põhjal kinnitas vabariiklik keemiaolümpiaadi žürii RKO võistkonna kandidaatideks Andres Laane, Svetlana Tšupova (Narva Pähklimäe Gümnaasiumi 12. kl, õpetaja T. Jerošenko), Mihkel Ilissoni (Nõo Reaalgümnaasiumi 12. kl, E. Viirsalu), Jörgen Metsiku (Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 12. kl, M. Mölder), Mark Gimbutase ja Kai Tiitsaare (mõlemad Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. kl, E. Paabo), Kerstin Ruustali, Taavi Pungase ja Ove Olli (kõik Tallinna Reaalkooli 11. kl, Andrus Kangro), Gleb Široki ja Ivan Jakovlevi (mõlemad Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 10. kl, P. Ozerova), Kristjan Eerik Kaseniidu ja Andre Tamme (mõlemad Tallinna Reaalkooli 10. kl, A. Kangro), Kadi Liis Saare ning Eero Vaheri (Pärnu Vanalinna Põhikooli 9. kl, M. Kekkonen).
Omavahel Baltikumis
Balti keemiaolümpiaadi korraldasid Vilniuses Leedu keemikud. Eelnevalt Tartus peetud valikvõistluste alusel esindasid meie vabariiki Kadi Liis, Gleb, Jörgen, Svetlana, Taavi ja Andres. Selle võistluse võitis meie Andres Laan, teiseks tuli leedulane Mindaugas Jakutis ja kolmandaks Läti võistleja Janis Jermaks. Taavi, Svetlana ja Jörgen kindlustasid aga endale pääsu Ungaris toimuvale RKO-le.
Ettevalmistus suureks mõõduvõtmiseks
Keemias on kogu võistluseks lubatud õpetamise kestvus piiratud kahe nädalaga. Treeningkogunemine on hädavajalik, sest RKO võistlusele tulevad probleemid on vähemalt 85 protsendi ulatuses kooliprogrammi välised ning eksperiment nõuab laborivahendeid ja kemikaale, mida ei jätku ülikooli laboritelegi ja neid peab selleks puhuks juurde muretsema. Raskusi on treeninglaagriks sobiva aja leidmisega. Oleks otstarbekas kui teadus- ja haridusministeerium leiaks lõpuks julgust otsustamaks rahvusvahelisele olümpiaadile pääsenu vabastamise antud aines riigieksami sooritamisest. Pole mingit kahtlust, et need õpilased on selles aines vabariigi tipud, kelle heast esinemisest, nagu meie sportlaste saavutustestki, kõik rõõmu tunnevad.
Tänavu ei lubanud ministeerium näiteks Andres Laanel (võistles ka füüsikas) Tartus toimunud keemia treeningkogunemise ajal füüsika riigieksamit Taaralinnas sooritada, milleks tal tuli vahepeal Tallinna sõita ja kaotada niiviisi treeningkogunemiseks mõeldud väga vajalik päev.
Medaleid Budapestist
RKO-l osales 66 võistlevat maad ja kolm riiki vaatlejatena. 12.- 21. juulini võistlesid 257 õpilast. Probleemide tõlkimisega rahvuskeelde, vormistamise ja vastuste kontrollimisega tegeles 130 mentorit. Olümpiaadi praktilise vooru esimeseks ülesandeks oli α-D-glükopüranoosi pentaatsetaadi süntees, teiseks ülesandeks oli redokstiitrimine ja kolmandaks kaheksas lahuses sisalduvate soolade kvalitatiivne analüüs. Vaatamata viimastel olümpiaadidel teooriavooru ülesannete rohkuse taunimisele andsid ungarlased lahendamiseks koguni üheksa probleemi. Nendeks olid 1) tugeva ja nõrga happe pH arvutus, 2) orgaanilise sünteesi vahesaaduste identifitseerimine, 3) stereoisomeerid, 4) sünteesil osalevate epoksiidide identifitseerimine, 5) anorgaaniliste ühendite termiline muundamine, 6) kloori ja metaani klatraadid, 7) broomi ja ditionaatiooni vahelise reaktsiooni kineetika, 8) kompleksimoodustumise uurimine spektrofotomeetriliste ja potentsiomeetriliste mõõtmistega, 9) metallide ja mittemetallide redokspotentsiaalid.
Meie õpilastest lahendasid Andres, Jörgen ja Taavi teise probleemi täielikult. Hästi oli ka lahendatud üheksas probleem, kus võistkonna keskmine tulemus oli 84 protsenti. Kõige raskemaks kujunes nii meie õpilastele kui ka enamikule võistlejaist viies probleem, kuigi see oli ainus ülesanne, mida oleks saanud lahendada gümnaasiumiteadmiste baasil. Kui aga ülesande lahendamisel ei tule väga lihtsa võimaluse peale, et kindlaks teha lähteained, siis ei olnud seda võimalik teha.
Andrese ja Taavi arvates oli tänavune olümpiaad lihtsam, kuid see-eest mahukam, mis jättis enamiku võistlejaid ajahätta. Võib-olla seetõttu olid medalite punktipiiridki madalad. Absoluutne võitja Hiina RV õpilane Yongping Fu kogus küll sajast võimalikust ligi 87 punkti, kuid kolmandaks tulnud õpilasel oli juba üheksa punkti vähem. Viimane kuldmedal võideti 66,7, viimane hõbemedal 56 ja viimane pronksmedal 40,8 punktiga. Kõik meie õpilased jõudsid ka tänavu medalikohtadele. Edukaim oli hõbemedali saanud Taavi Pungas 60,6 punktiga, mis andis 55. koha. Ka Andres Laan sai hõbemedali, olles 57,9 punktiga 71. kohal. Pronksmedali võitsid Svetlana Tšupova ja Jörgen Metsik. Kohapunktide järgi olime 66 riigi hulgas 22. kohal, see tähendab täpselt esimese kolmandiku lõpus. Leedu õpilased olid meist kaks kohta eespool, lätlased kuus kohta taga. Tänavu jäid meist tahapoole näiteks Inglismaa, Kanada, USA, Prantsusmaa, Tšehhi, Jaapan - kokku 44 riiki. Traditsiooniliselt võidutses Hiina nelja kuldmedaliga, ka Venemaa sai neli kulda. Koreal ja Ukrainal oli neid kolm, Vietnamil, Taiwanil ja Poolal kaks. Leedu ja Läti õpilased said ühe kuldmedali. Huvitav on märkida, et tänavuse erandina BKO kolmest esimesest polnud keegi RKO-l oma riigi parim.
Mitme medali omanikud
Andres Laane võidetud medalite loetelu rahvusvahelistel olümpiaadidel on aukartustäratav: keemias 2005 Taiwanil pronks, Koreas 2006 hõbe, Moskvas 2007 hõbe ja Ungaris 2008 hõbe, füüsikas 2008 Vietnamis hõbe.
Rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil Indoneesias 2004 oli tal hõbe, Euroopa loodusteaduste olümpiaadil Iirimaal 2005 hõbe, Mendelejevi keemiaolümpiaadil Valgevenes 2007 kuld ja Usbekistanis 2008 kuld.
Ka Taavi Pungasel on koos tänavusega viis medalit: Moskvas 2007 keemias pronks ja tänavu siis hõbe, rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil Brasiilias 2006 hõbe, Saksamaal 2007 kuld ja Küprosel 2008 kuld (absoluutne võitja).
Kõik olümpiaadidega seotud kulutused kattis Eesti Teadus- ja Haridusministeerium.
Olümpiaadide korraldamisele on juba aastaid õla alla pannud ka meie suurepärased sponsorid: hr Urmas Past, AS Baltika, AS Eesti Gaas, Casino Monte Carlo, AS Silmet, AS Sangar, MTÜ Loodusajakiri, kirjastused Avita ja Varrak, AS Regio ning sellel aastal veel biotehnoloogia firma TBD Biodiscovery. Firmade tõsine toetus on nii õpilastele kui ka korraldajatele selgeks märgiks sellest, et me oleme õigel teel.
2009. aastal korraldatakse rahvusvaheline keemiaolümpiaad Inglismaal Cambridge'is ja 2010. aastal Jaapanis.
REIN PULLERITS (1937) töötas kaua Tartu Ülikoolis dotsendina, keemiakandidaat. Oli aastaid, kuni üle-eelmise hooaja lõpuni, RKO peamentor.
UNO MÄEOTS (1950) on Tartu Ülikooli orgaanilise ja bioorgaanilise keemia instituudi dotsent, tegelenud orgaanilise sünteesi ja looduslike ühendite uurimisega ning materjaliteadusega, keemiakandidaat. 1995. aastast RKO mentor, eelmisest aastast peamentor ja keemiaolümpiaadi žürii esimees.
