Geograafiaolümpiaad
Neli Eesti abiturienti saavutasid 7. rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil, mis toimus 7.-12. augustini 2008 Tuneesias Kartaagos, maade arvestuses Rumeenia järel teise koha.
Augustikuu esimesed päevad möödusid rahvusvahelisest geograafiaolümpiaadist osavõtjatele üsna närviliselt: ootasime, kas meie kaks kuud tagasi sisseantud viisaavaldused rahuldatakse või mitte. Tuneesia kui Põhja-Aafrika vahemerelise kliimaga riik on Eestist pärit sooja maad ja merd ihkavatele turistidele üsna tuntud ning lihtsasti ligipääsetav, kuid muudeks tegevusteks kui puhkamine, on tarvis viisat. Käsiraamatutest "Kultuuridevahelised erinevused" ja "Kuidas mõista araablasi" teoreetiliste suhtlusnippidega varustatult läks asjaajamine praktikas siiski üle kivide ja kändude. Viisad valmisid lubatud kolme nädala asemel seitsmega, kiirkulleriteenus osutus aeglaseks ning nii tuli kogu reis 24 tundi hilisemaks korraldada. Täide läks vaid tõenäosus, et kaks protsenti juhtudest ei kaota keegi meist pagasit. Võistkonna kuue liikme kõik kotid kadusid ära nii minnes kui tulles, kuid leiti ka kaks korda üles.
Samas osutus võistkond nii visaks kui ka tugevaks, sest osalejad on karastunud läbi aastate Eesti olümpiaadidel ning mullu ka Baltimaade geograafiaolümpiaadil. Igasugune varasem rahvusvaheline kogemus tagab parema esinemise, sest vastata tuleb inglise keeles. Kuna rahvusvahelist geograafiaolümpiaadi on peetud 1996. aastast paarisaastatel Hollandis, Portugalis, Lõuna-Koreas, Lõuna Aafrika Vabariigis, Poolas ja Austraalias ning ettevalmistused on pikad, siis tuleb osalejate nimed teatada juba jaanuaris, sestap langes liisk eelmise õppeaasta parimatele.
Rahvusvaheline geograafiaolümpiaad on aasta-aastalt kosunud, osalevate maade arv on kasvanud viiest kahekümne neljani. Eesti rahvusvaheline kogemustepagas algab 2004. aastast, kuid säärane asjade korraldamine kui Tuneesias, muutis reisi pigem kiirkursuseks leebesse "no problems" araabiamaailma kultuuriruumi, kus 40-kraadises kuumuses tuli oma joogivee eest ise hoolitseda. Puudust tundsime kohalikust kaardist ning olümpiaadi programmist. Viimasest, mida teisel päeval anti võistkonna kohta üks, ei olnud palju kasu, kuna võistlejad ja saatjad pidid elama, nagu saabudes ilmsiks tuli, eraldi kohtades. Pealegi toimus enamik kavas olnud asju umbes 4-12-tunnise hilinemisega.
Kõige narritavamaks kujunes olümpiaadi kolme ja poole tunnine kirjalik töö ligi 40-kraadises palavuses, mis lõppes 23.15 ning järgmisel hommikul kell pool kuus alanud ekskursioon, mille lõunasöök ootas meid kell 16. Lisaks võistlusprogrammile venitasid päevi ööks kultuuride õhtud, kus iga riik tutvustas oma maa kombestikku.
Kirjaliku töö küsimusi, mille koostamisel ka eestlased osalesid, hinnati osade võistkonna saatjate poolt siiani olümpiaadide parimateks. Probleemideringid olid laiad: kuidas kliima muutused Arktikas avaldavad mõju ülejäänud planeedile, sh poliitilisele olukorrale, uueneva energeetika looduslike eelduste kasutamine jätkusuutlikkuse mõttes, arengu- ja toiduprobleemid Põhja-Nigeerias, rahvusvahelise turismi mõjude dünaamika 21. sajandil, linna arengu ja ruumilise segregatsiooni vahekorrad Bogotá näitel, aga ka Hiina kliima ja reovee puhastamise suutlikkusest olümpiamängudel - nende avamiseks tuli materjalidele tuginedes otsuseid langetada. Faktiteadmisi kontrolliti multimeedia testis. Kaks välitööd, mida sooritati ekskursiooni käigus, hõlmasid pinnavormide äratundmist ja nimetamist (individuaalselt) ning maakasutuse (põllukultuurid ja puurinded) kaardistamist grupitööna. Ekskursioon tipnes testiga reisil nähtu-kuuldu kohta.
Etteruttavalt võib öelda, et hea tulemuse tagamiseks tuleb kirjalikus töös pingutada, kuna see omab lõpptulemuses kõige suuremat kaalu. Igas ülesandes tuleb osata aega kasutada, mis enamikule käis esimeses välitöös üle jõu, sest kaardistatav ala oli suur. Teise välitöö puhul hinnati detailirohkust ning vormistamise korrektsust, mis osadele maadele, kus tegelikku kaardistamist ei praktiseerita, valmistas raskusi. Testides, nagu ikka, võib minna nii ja naa. Ilmselt tagab Ida-Euroopa edu olümpiaadidel vana kõva "vene" kool, kus põhiasjad selgeks tehakse kombineerituna uute lähenemistega (materjalidel põhinevad otsusetegemis- ja analüüsiülesanded) Läänest.
Pärast rasket algust võtsid kohalikud korraldajad asju pisut tõsisemalt ning olümpiaadist osavõtjad jällegi aafrikapärasemalt. Kolmepäevane ekskursioon tekitas tunde, et oleme Tuneesiast ettekujutuse saanud. Külastasime mitmeid arheoloogilisi ning etnograafilisi muuseume ja linnu, nägime kolosseumi El Jemis, ranniku-, sisemaa- ning mägioaasi, kus sai sügavuti tutvuda datlite, tsitruseliste, oliivide, pistaatsiate ning granaatõunte kasvatusega; mõtisklesime 70-kraadise fossiilvee raiskavas kasutamises niisutuspõllumajanduses. Kulinaariaalaseks avastuseks kujunes kaktus. Uudistasime berberi liivakoopaelamut ning soolategemist El Jeridi soolakus; kohtasime teel kodustatud skorpione ja tuneesiapärast pulma, kus kinniseotud silmadega pruuti valge kaameli seljas isakodust ära viidi. Paljudele kujunes reisi üheks säravamaks hetkeks kaamelisõit Douzis, Sahara väravas, teistele ehk 4WD sõit Ank El Jemali kõrbe jäänukkaljude juurde, kus filmiti ka "Tähesõjad". Teatavat lapsepõlvest pärit tuttavlikkust pakkusid saatjatele ka Tuneesia lehvivad punalipud ning suured presidendi posterid linnaruumis, samas kui automaate käes hoidvad korrapidajad mõjusid väga rahulikult.
Vaatamata pisiäpardustele (üleujutus Sahara väravate hotellis, jootraha ootavaile kõhutantsijaile pettumuse valmistamine, segadused lõpptulemuste ja auhindade pingereaga rahvusvahelise geograafiaseltsi maailmakongressi avaplenaaristungil) sai algul geograafiliselt suhteliselt lähedal, kuid mentaalselt väga kaugel asuv maa omasemaks, õpetades meid teisigi eluraskusi kergemalt võtma, seda enam, et tulemused olid suurepärased.
Täname Tartu Ülikooli teaduskooli mõistva ja toetava suhtumise eest!
Eesti võistkonna tulemused
- Teine koht Kristo Siig - kuld, õpetaja Lea Koppel Tallinna Prantsuse Lütseumist
- Viies koht Ave Lauren - kuld, õpetaja Ene Saar Tallinna Reaalkoolist
- 15.-17. koht Karl Samoson - hõbe, õpetaja Piret Karu Tallinna Reaalkoolist
- 28. koht Artur Staškevitš - pronks, õpetaja Lea Koppel Tallinna Prantsuse Lütseumist
Kuldmedalistid
- Ion Alexandru Barbu, Rumeenia
- Kristo Siig, Eesti
- Aleksei Fadejev, Venemaa
- Francisco Xavier Quezada-Figueroa, Mehhiko
- Ave Lauren, Eesti
- Petr Jansky, Tšehhi
- Alexandru Ghiurca, Rumeenia
- Veronoka Negellova, Slovakkia
LOE VEEL
Rahvusvahelise geograafiaolümpiaadi koduleht
Eesti geograafiaolümpiaadi koduleht
ANU PRINTSMANN on saanud Tartu Ülikooli Geograafia Instituudist 2002. aastal bakalaureusekraadi geoinformaatikas ja kartograafias ning 2003. aastal magistrikraadi inimgeograafias. Praegu töötab maastiku-uuringute teadurina Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuses. Osalenud Eesti geograafiaolümpiaadide korraldamises 2003. aastast.
PIRET PUNGAS on saanud Tartu Ülikooli Geograafia Instituudist 2001. aastal bakalaureusekraadi ja 2004. aastal magistrikraadi inimgeograafias, läbides vahepeal õpetaja-aasta koolituse. Praegu on samas doktorantuuris ning ühtlasi töötab loodusharidusspetsialistina MTÜ Peipsi koostöö keskuses. Osalenud Eesti geograafiaolümpiaadide korraldamises 2002. aastast.
1
