Vastab Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadusdirektor Marco Kirm
Loomulikult saavad - tegemist on väga õnnestunud meetmega teadmistepõhise ühiskonna arendamiseks. Alates 2006. aastast on materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktorikoolis kaitsnud oma doktoritöö 35 teadlast, kes praegu täiendavad juba Eesti teadlaste, õppejõudude ning kõrgtehnoloogiaga tegelevate inimeste ridu nii avalikus kui ka erasektoris. Mitmed neist jätkavad oma teadlasekarjääri välismaal.
Doktorikoolid - milleks ja kuidas?
Doktorikoolid eksisteerivad väga mitmesugustes vormides üle kogu maailma. Näiteks Saksamaal on need loodud alternatiiviks klassikalisele ja kulukale nelja-aastasele doktoriõppele ning PhD kraadini tuleb jõuda kolmeaastase stuudiumi jooksul. Väiksemates riikides ühendavad doktorikoolid mitmete ülikoolide teadusgruppe, et koostöös tekiks täiendav sünergeetiline efekt, mis tagaks tulemuslikuma koolituse ja konkurentsivõime rahvusvahelisel areenil. Eestis käivitati doktorikoolide pilootprogramm haridus- ja teadusministeeriumi eestvõttel 2004. aasta sügisel ning finantsiliselt sai see võimalikuks tänu Euroopa sotsiaalfondi vahendite kaasamisele programmi "Elukestev õpe" raames. Lisaks Euroopa rahale tagasid doktorikoolide asutajad, st Eesti kõrgkoolid ja teadusarendusasutused, 25-protsendilise omafinantseeringu, mille katmisel on õla alla pannud ka haridus- ja teadusministeerium. Alates 2005. aastast tegutseb Eesti ülikoolide juures kokku üheksa doktorikooli erinevatel elualadel meditsiinist keeletehnoloogiani ning ökoloogiast energeetika ja materjaliteaduseni.
Meie doktorikool
See loodi Tartu Ülikooli füüsika ja keemia instituutide töötajate eestvõttel tihedas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonna inimestega. Et kaasata doktorikooli kogu Eestis olev erialane kompetents, ühinesid selle projektiga ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlased. Rahvusvaheline tuntus ja ulatus saavutati koostöös rajataguste partneritega. Nendeks on ülikoolid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, ülemaailmselt kuulsad uurimiskeskused Saksamaalt (HASYLAB) ja Rootsist (MAX-LAB) ning instituudid meie lähinaabrite juurest Baltikumist. Et tulevased doktorid ei jääks pärast kraadi omandamist õhku rippuma ja Eesti tööstus vajaliku kaadrita, liitusid doktorikooli tegevusega mitmed ettevõtted, nagu Baltiklaas AS, Estiko Plastar AS, samuti kõrgtehnoloogilised väikefirmad Evikon MCI OÜ, PharmaSynth AS ja Estla AS. Nii põimuvad akadeemilise maailma sügavuti tungiv teaduslik huvi ja tööstuse märgatavalt praktilisemad vajadused.
Meie doktorikooli astub igal õppeaastal keskeltläbi 50 kõige tugevamat füüsika, keemia ja materjaliteaduse doktoranti Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist. Doktorikooli nõukogu esimehena on meeldiv tõdeda, et konkurss järjest kasvab. Vaieldamatult on selle üheks põhjuseks doktorikooli edukas tegevus, kuid kindlasti ka järjekindlalt suurenev doktorantide hulk.
Elu järjest globaliseeruvas maailmas nõuab konkurentsis püsimiseks koostööd ja piire ületavat suhtlust mis tahes elualadel. Doktorikool avardas märgatavalt meie doktorantide võimalusi osaleda rahvusvahelises suhtluses. Senini on doktorandid esinenud rahvusvahelistel konverentsidel peaaegu kõikidel kontinentidel kokku 110 ettekandega ning käinud viiekümnes välislaboratooriumis eksperimenteerimas. Kõik see moodustab olulise investeeringu noorte kolleegide tulevikku ning parandab Eesti uurimisgruppide nähtavust maailmateaduses läbi tihenenud partnerluse. Samuti on tunnustatud välismaa teadlased väisanud meie doktorikooli tegevust ning esinenud siin erialaste ettekannetega 53 korral. Kindlasti oleks osa neist külastustest aset leidnud ka ilma doktorikoolita, kuid oluliselt väiksemas mahus. Oma võimaluse sõna sekka öelda on saanud ka Eesti ettevõtjad, teadlased ja haridustöötajad, kes on oma tegevust valgustanud, tulevikunägemusi ning muresid lahanud kokku 19 korda.
Teadmiste vahetamine
Akadeemilise elu ja kultuuri lahutamatuks osaks on mitmesugused teaduskonverentsid ning suve- ja talvekoolid. Paljudele on see esimeseks esinemiseks suurema mitte-eriala spetsialistide auditooriumi ees kas suulise või stendiettekandega. Nii mõnelgi korral on sõnavõtjatele selgunud tõsiasi, et esinejate jaoks elementaarsed küsimused ei ole iseenesestmõistetavad kõikidele kuulajatele, kuid üleskerkinud probleemid on alati saanud vastused järgnenud elava arutelu käigus. Näitena meenuvad elavad diskussioonid, mis on saatnud ettekandeid kantserogeensete ainete määramisest meie igapäevatoidus ja jookides, uute energeetika ja sensormaterjalide valmistamisest ning nende omaduste määramisest. Nii mitmedki konverentsidel aset leidnud arutelud on viinud tartlaste ja tallinlaste uute koostööprojektide sünnini.
Doktorikooli aktivasse kuulub kahe sisuka programmiga suvekooli korraldamine, millest esimene "Uued suunad materjaliteaduses" peeti 2006. a Käärikul ja teine "Funktsionaalsed materjalid" 2007. a Pühajärvel. Kokku käsitleti 30 loengus nii Eesti kui ka 12 välislektori poolt laia teemade ringi alates nanotehnoloogia saavutustest ja võimalustest, uute materjalide tehnoloogiast, tuleviku energeetikast kuni nüüdisaegsete teoreetiliste meetodite ja arvutieksperimentide rakendamiseni keemias, füüsikas ja materjaliteaduses.
Igati positiivne kogemus
Tuleb tunnistada, et doktorikoolide käivitamine oli küllaltki valuline nii elluviijale kui ka rakendusüksusele SA Innove. Et tegemist oli pilootprogrammiga, siis teatud kasvuraskusi võis oodata ning nüüdseks on need bürokraatia ilmingud suures osas ületatud. Kolme ja poole aastaga on meie doktorikool kulutanud doktoriõppe arendamiseks 10 miljonit krooni. Usun, et 35 noort doktorit ja doktorantide poolt publitseeritud 222 artiklit räägivad kõnekalt iseenese eest. Doktoriõpe on pidev protsess ja need formaalsed numbrilised näitajad kasvavad veelgi. Palju olulisem on läbi doktorikooli saavutatud sünergia, mis väljendub tihedamas Eesti-siseses koostöös ülikoolide, instituutide, uurimisgruppide ning doktorantide endi vahel. Värsked doktorid rakendavad edukalt oma oskusi kõrgtehnoloogia firmades nagu seireaparatuuri valmistav Laser Diagnostic Instruments. Koostöös tööstuspartneriga Baltiklaas käivitati doktoriprojekt, mille eesmärgiks on tõhus ja täpne sisepingete mõõtmine väga olulises ehitusmaterjalis nagu klaas. Mitmed doktorandid panustavad nanotehnoloogia arenduskeskuse rakendusuuringutes.
Eesti üheksa doktorikooli lõpetavad oma tegevuse selle aasta oktoobris, mil saavad otsa ka Euroopa Liidu rahad. Loomulikult soovib materjaliteaduse ja materjalide tehnoloogia doktorikool omandatud kogemusi silmas pidades jätkata samas vaimus ka tulevikus. Meiepoolne ettevalmistus selleks juba käib ning loodetavasti suudab haridus- ja teadusministeerium peatselt käivitada ka vastava programmi.
