11. August 2008 - 19:50 - Priit Ennet
Kui kallate hommikukohvi peale koort või piima, siis teadke, et mingis mõttes järgite juba vähemalt 9000 aasta vanust traditsiooni. Teadlased on nüüd hoolega uurinud just nii vanu savinõukilde ja leidnud nende pinnalt piima jälgi. Uuritud killud pärinevad Väike-Aasia loodeosast, tänapäevase Türgi territooriumilt.
Veis, lammas ja kits kodustati Lähis-Idas umbes 10 000 aasta eest. Seni on paljud arheoloogid olnud arvamusel, et nende loomade piima hakkasid inimesed toiduks tarbima alles tuhandeid aastaid hiljem, ja et algul piirduti vaid liha ja naha kasutuselevõtuga.
Nüüd siis on rahvusvaheline teadlasterühm eesotsas Richard Evershediga Inglismaalt Bristoli Ülikoolist uurinud 7. aastatuhandest e. Kr. pärit anumakilde, mõõtnud süsinikuisotoopide vahekorda nende kildude külge jäänud orgaanilises materjalis ning tulnud järeldusele, et neis nõudes oli hoitud piima.
Ja loomulikult ei hoitud seda piima seal mitte niisama, vaid ju seda ilmselt ikka ka toiduks tarvitati. Kas piima neist nõudest lausa otseselt rüübati, selles võib siiski kahelda, sest geeniuuringute põhjal paistab, et selle paikkonna inimestel ei olnud sel ajal organismis rõõsa piima seedimist võimaldavat ensüümi, aga ajakirjas Nature ilmunud uuringu autorite oletusel tehti siis piimast ilmselt võid või juustu ja söödi siis neid.
Allikas: New Scientist, Early Europeans quickly got a taste for milk
Veis, lammas ja kits kodustati Lähis-Idas umbes 10 000 aasta eest. Seni on paljud arheoloogid olnud arvamusel, et nende loomade piima hakkasid inimesed toiduks tarbima alles tuhandeid aastaid hiljem, ja et algul piirduti vaid liha ja naha kasutuselevõtuga.
Nüüd siis on rahvusvaheline teadlasterühm eesotsas Richard Evershediga Inglismaalt Bristoli Ülikoolist uurinud 7. aastatuhandest e. Kr. pärit anumakilde, mõõtnud süsinikuisotoopide vahekorda nende kildude külge jäänud orgaanilises materjalis ning tulnud järeldusele, et neis nõudes oli hoitud piima.
Ja loomulikult ei hoitud seda piima seal mitte niisama, vaid ju seda ilmselt ikka ka toiduks tarvitati. Kas piima neist nõudest lausa otseselt rüübati, selles võib siiski kahelda, sest geeniuuringute põhjal paistab, et selle paikkonna inimestel ei olnud sel ajal organismis rõõsa piima seedimist võimaldavat ensüümi, aga ajakirjas Nature ilmunud uuringu autorite oletusel tehti siis piimast ilmselt võid või juustu ja söödi siis neid.
Allikas: New Scientist, Early Europeans quickly got a taste for milk
Uudiste märksõnad:
