Laiatarbe digikaamerate plahvatuslik levik on teinud kuufotograafia lihtsaks ja kättesaadavaks igale amatöörist kuuvaatlejale.
Ka algaja Kuu-pildistaja on suuteline tegema suurepäraseid fotosid isegi nn digiseebikarbiga. Digikaamera peamine eelis filmikaamera ees on see, et pildiotsija LCD ekraanil on tulevane foto näha täpselt nii, nagu see hiljem tuleb, vajuta vaid katiku päästikule. Pealegi on foto kohe olemas - pole vaja oodata, kuni film ilmutatakse ja fotod valmis tehakse. Ning kui tulemus ei rahulda, siis saab kaadri lihtsalt kustutada ja uuesti proovida.
Lihtsaim viis
Enamiku laiatarbe digikaamerate objektiiv pole eemaldatav, mistõttu ainsaks läbi teleskoobi pildistamise meetodiks on afokaalne meetod. Sellisel juhul suunatakse kaamera objektiiv otse teleskoobi okulaari. Kõige kergem on hoida kaamerat lihtsalt käte vahel ning püüda võtte ajal mitte liigutada. Kindlam on muidugi kasutada spetsiaalset adapterit. Adapteri ühe otsaga, statiiviavause keerme abil, fikseeritakse kaamera ja teisega haaratakse ümber okulaari. Veelgi parem on adapter, mis kinnitub otse kaamera objektiivi ja teleskoobi okulaari keermete külge, tagades sellega liikumatu ja tsentreeritud ühenduse.
Afokaalse meetodi puhul fokuseeritakse teleskoobi abil saadav kujutis esmalt okulaaris. Alustuseks on soovitav kasutada pikemafookuselisi, 25-32 mm okulaare, sest siis on suurendus väikesem ja vaateväli suurem. Seejärel tuleks kaamera käsitsi teravustada lõpmatusse või kui kaamera seda ei võimalda, kasutada selle autofokuseerimist. Siis ühendatakse kaamera okulaariga ning vajadusel võib veel korrigeerida teleskoobi fokuseeringut LCD pildinäitajal. Kui kujutis tundub terav, ongi aeg pildistada.
Kui kaamera on jäigalt ühendatud teleskoobiga, siis põhjustab päästikunupu vajutamine kogu süsteemi rappumist ja värinat - tulemuseks on ebaterav kujutis. Selle vältimiseks saab kasutada kaamera taimerit, sättides päästiku viivituse suuremaks teleskoobi monteeringu vibratsioonide stabiliseerumise ajast. Kasutada võib ka nn traatpäästikut. Nende võimaluste puudumisel peab olema lihtsalt väga ettevaatlik ja jätkama proovimist kuni terava kujutise saamiseni.
Ja lõpuks - ehkki see pole hädavalik, on suureks abiks teleskoobi kellamehhanism, mis hoiab Kuu kaadri keskel sel ajal, kui kujutist teravustatakse ja fotot komponeeritakse. Kellamehhanismi puudumisel tuleks huvitav detail paigutada vaatevälja serva, oodata, kuni see triivib kaadri keskele, ning siis avada kaamera katik.
Veel näpunäiteid
Üheks tavalisemaks probleemiks afokaalset tehnikat kasutades on vinjettimine - kujutise tumenemine servades. Põhjuseks võib olla asjaolu, et kaamera objektiiv asub okulaarist liiga kaugel. Vinjettimise vähendamiseks tuleks seada kaamera okulaarile võimalikult lähedale ja hästi tsentreerida. Kui kaamera lubab, siis võib kasutada optilist suumi. See vähendab või isegi elimineerib vinjettimise, samuti suurendab suurendust ning kergendab fokuseerimist. Fokuseerimise lihtsustamiseks võib kasutada lisaks ka kaamera digitaalset suumi, ent pildistamise ajaks on mõttekas see välja lülitada - digitaalne suum ei suurenda kujutise lahutusvõimet, vaid pildipunkti suurust.
Paljudel digikaameratel puudub võimalus käsitsi kontrollida säriaega ja ava, seetõttu tuleb rahulduda automaatseadistusega. Tavaliselt annab see häid tulemusi, kui pildistada tervet kuuketast või pinnadetaile, kus kogu vaateväli on ühtlaselt valgustatud. Kuusirbi pildistamisel võib aga kaamera eksponomeeter eksida. Siis tuleks teha seeria võtteid, muutes säriaega ja ava mõlemale poole kaamera automaatseadistuse poolt pakutavast. Säriaeg tuleks seada võimalikult väikeseks, et minimiseerida atmosfääri turbulentsist ja kaamera värisemisest tingitud kujutise halvenemist. Kui on võimalik seada kaamera ISO tundlikkust, siis võib proovida seda suurendada. Samuti tuleks kaamera seada maksimaalsele lahutusvõimele ja kasutada võimalikult vähe igasuguseid pildipakkimisalgoritme.
Arvestada tasub sedagi, et digikaamera sõltub elektrienergiast. Kui LCD ekraan on kogu aeg sees, tühjenevad patareid kiiresti. Võimaluse korral tuleks niisiis hankida vahelduvvoolu adapter. Patareide asemel tasuks kasutada laetavaid akusid ning hoida varuks tagavarakomplekt. Eriti kiiresti tühjenevad patareid-akud külma ilmaga.
Et saadud fotod on juba digitaalses formaadis, on nad valmis arvutiga töötlemiseks - näiteks vabavara pikselgraafikaprogrammiga Gimp. Saab muuta kujutise heledust, kontrastsust ja värvitasakaalu või teha keerulisemat fototöötlust. Levinud on mosaiikpildi kokkupanemine mitmest kaadrist ja kaadrite seeria keskmistamine Kuu pinnadetailide pildistamisel.
Töödeldud pildimaterjali võib jagada teiste huvilistega, avaldades selle näiteks mõnes veebialbumis.
LOE VEEL
JÜRI IVASK (1961) on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal, praegu vanemteadur TTÜ Geoloogia Instituudis. Astronoomiast huvitunud juba koolipõlves, astronoomiahuviliste ühenduse Ridamus üks asutajatest.
