Koolinoorte matemaatikaolümpiaad
Eesti matemaatikaolümpiaadi lõppvoor korraldati 29.-30. märtsil Tartus, seda juba koguni 55. korda. Vaatamata väikesele juubelile tehti neil kahel päeval tõsist tööd. Üle vabariigi oli kokku kutsutud 112 paremat ainetundjat 9.-12. klassist, lisaks traditsiooniliselt veel kaks Soome õpilast, kes võistlesid 9. klassi arvestuses.
Üks külalistest, Olli Hirviniemi Soomest, sai II auhinna, jäädes klassi võitjale Katrina Apsile Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist alla vaid kolme punktiga. 10. klassis osutus võitjaks Andre Tamm Tallinna Reaalkoolist, 11. klassis Kairi Kangro Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning 12. klassis Heiki Niglas Tallinna 37. Keskkoolist.
Kui 9. ja 10. klassis oli võitjate edu jälitajate ees vaid õhkõrn ja ühepunktine, siis vanemates klassides kärisesid vahed esimese ja teise koha saajate vahel suureks: 12. klassis 7 punkti ja 11. klassis koguni 11 punkti. Muus osas oli punktiarvude langemine tulemuste tabelites aga üsna ühtlane, mis näitab, et võistluskomplektid said seekord päris paraja raskusega - keskmiselt jõukohased ning piisavalt eristavad.
Lisaks tavalistele auhindadele ja järgudiplomitele oli seekord välja pandud ka hulk eriauhindu. Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna auhinna sai Heiki Niglas, TÜ matemaatikainstituudi auhinna Andre Tamm ning Eesti Matemaatika Seltsi auhinna Kairi Kangro.
Kirjastus Avita pani välja kolm 3000-krooni suurust stipendiumi, mille pälvisid Heiki Niglas, Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. klass) ja Kairi Kangro. Hansapanga poolt välja pandud viis 1000-kroonist stipendiumi said Katrina Aps, Ants Remm (Miina Härma Gümnaasium, 9. klass), Andre Tamm, Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula Gümnaasium, 10. klass) ning Heino Soo (Hugo Treffneri Gümnaasium, 11. klass). AS Ilves Extra eriauhinnad lahtiste võistluste tulemuste eest teenisid Heiki Niglas ja Rauno Siinmaa.
Olümpiaadi tehniline korraldus läheb iga
aastaga libedamalt. Seekord suutis
žürii ülesannete
lahendused ja hindamisskeemid veebi üles panna juba
lahendamispäeva hilisõhtuks. Tulemusena võis
järgmisel hommikul täheldada apelleerijate tunduvalt
väiksemat hulka kui eelmistel aastatel. Ju mängis oma osa
ka suveajale üleminek ööl vastu 30. märtsi, kuid
tõenäolisemalt said õpilased veel õhtul oma
lahenduste üle hindamisskeemide valguses mõtiskleda ja
nõnda jäid ilmselt üsna mitmed lootusetud
apellatsioonid sedakorda olemata.
Olümpiaadi tulemuste põhjal valiti välja ka 20 rahvusvahelise matemaatikaolümpiaadi (IMO) kandidaati, kelle vahel peeti Tartus 9. ja 10. aprillil valikvõistlus. Võistluse võitis Heiki Niglas, ent kuna tal täitus hiljuti 20. eluaasta, siis IMO reglemendi järgi ta olümpiaadile sõita ei saa. Nõnda pääsesid Eesti selle aasta võistkonda Rauno Siinmaa, Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 9. klass), Andre Tamm, Olga Bulgakova (Narva Pähklimäe Gümnaasium, 12. klass), Kairi Kangro ja Fjodor Gainullin. Kõigil peale kahe noorema, Kadi Liis Saare ja Andre Tamme, on vähemalt ühe rahvusvahelise võistluse kogemus juba varasemast olemas. Nõnda ootame selle aasta IMO võistkonnalt esinemist vähemasti eelmise aasta tasemel, kuigi selle liikmed on mulluse koosseisuga võrreldes tunduvalt nooremad.
49. IMO ise peetakse 10.-22. juulini 2008 Hispaanias Madridis. Võistkonnaga sõidavad kaasa juhendajad Härmel Nestra ja Indrek Zolk. Selle aasta rahvusvaheline olümpiaad jääb osavõtvate maade arvult ilmselt eelmise aasta rekordile (95) mõnevõrra alla, tähtaegselt on registreerunud 84 riiki. Siin mängib oma osa geograafia - Kagu-Aasias on hulk väikesi ja mitte just rikkaid riike, kellel on raske võistkonda Euroopasse lennutada. Seetõttu ei sõida sel aastal kohale näiteks Põhja-Korea ja Kambodža. IMO juhtkomitee (Advisory Board) üritab küll toimumiskohtade seas geograafilist tasakaalu säilitada, kuid see pole kuigi lihtne, sest ajalooliselt on rikkamad riigid üsna kontsentreerunud. Nii toimuvadki pärast Hispaaniat 2009. aasta IMO Saksamaal ning 2011. aastal Hollandis. 2010. aasta võistluse organiseerib meeldiva vaheldusena Kasahstan, mis on korraldajate seas pärast 1992. aastat ja Venemaad esimene endine N Liidu liikmesriik.
Nüüd algab pingeline ettevalmistusperiood, mille käigus teadmistele veel viimast lihvi saab anda. Traditsiooniliselt tähendab see vähemalt kolme mitmepäevast laagrit ning mitmeid kodutöid. Paraku pole see kokku ehk mõnenädalane treening piisav kompenseerimaks meie õpilaste üldist matemaatikateadmiste taseme langust. Reaalharidust on Eesti koolis järjekindlalt välja suretatud juba 1990. aastate keskelt, ja isegi kui vabariigi valitsus võtaks koalitsioonilepingust lähtudes praegu olukorra muutmiseks midagi ette, näeksime tulemusi alles kümmekonna aasta pärast. Samas, kui me täna muutustega ei alusta, nihkub teadmistepõhine majandus Eestis veelgi kaugemale. Loodame aga, et koostöös poliitikute ja matemaatikaõpetajatega õnnestub meil sellist tulevikku vältida. Olümpiaadižürii annab endast parima, et ka oma ala kõige andekamad õpilased neile sobiva raskuastmega õpetust saaksid.
Kokkuvõtlikud tabelid leiad matemaatikaolümpiaadide veebilehelt.
JAN WILLEMSON (1974) on Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna dotsent, Eesti matemaatikaolümpiaadi žürii liige. On olnud korduvalt Eesti olümpiaadivõistkonna juhendaja.
