Koraan
Kirjastus Avita, 2007/2008
Hind
www.apollo.ee 595 krooni
www.raamatukoi.ee 567 krooni
Väga täpselt ajastatult - neli päeva enne 'Īsā ibn Marjami sünnipäeva, mil paljud olid täielikus meeleheites originaalset kinki otsides - ilmus raamatupoe lettidele rohelises sametköites eestikeelne Koraan. Loomulikult haihtus pool tiraaži, tuhat eksemplari, mõne tunniga, ning ilmajääjad olid õnnelikud, kui pärast jõule ilmus nende jaoks halastustrükk.
Sellises müügiedus ei ole midagi üllatavat. Nagu Atlantic Monthly võrguväljaande tegevtoimetaja Toby Lester nendib, on Koraan lõppude lõpuks ideoloogiliselt kõige mõjukam tekst nüüdismaailmas. Koraanist on tehtud üle 600 tõlke, Eesti oli ainus Euroopa Liidu riik, kus puudus koraanitõlge ja mošee. Kui päris täpne olla, siis Koraani 114 suurast (peatükist) 21 kõige olulisemat üllitati Kalle Kasemaa tõlkes juba viisteist aastat tagasi (Vikerkaar, 1/1992). Aga see oli vaid valik. Nüüd on tekst tervenisti kättesaadav.
Päris kindlasti hakatakse maakeelset Koraani huviga lugema. Kas lõpuni, on kahtlasem, nii nagu ei ole kuigi palju neid, kes Piibli on läbi lugenud. Koraan on enam-vähem sama pikk kui Uus Testament. Mulje ta mahukusest tuleb sellest, et eesti väljaanne on kujundatud õhuliselt ja suurejooneliselt.
Kuulub kokku traditsiooniga
Muhameedlased suhtuvad Koraani tõlgetesse kui misjoniks sobivasse vahendisse. Sorbonne'i Ülikoolis klassikalist araabia keelt õppinud Kätlin Hommik-Mrabte hinnangul: "Haljand Udami tõlge on suunatud mittemoslemitele, see annab Koraanist lihtsas eesti keeles hea ülevaate. Samas aga ei ole see tõlge piisavalt spetsiifiline moslemitele, kelle jaoks Koraan on ühtlasi ka seadusekogumik."
Koraan kuulub kokku traditsiooniga, mida esindab kõigepealt sunna (kombed, tavad), st seaduse jõusse tõstetud pretsedendid Muhamedi elust ja ütlemistest. Lootusetu on uskmatul ise oma tarkusest Koraani kui seaduseraamatut tõlgendada. Küsigem näiteks, mida ütleb Koraan selle kohta, kas moslem tohib veini juua. Esmalt Mekas kiidetakse: "Palmiviljadest ja viinamarjakobaratest saate te joovastava joogi ja mõnusa olemise. Tõesti, selles on tunnustäht sellele, kes on võimeline mõtlema" (16:67). Mediinas muretsetakse joobnute palvele tuleku pärast, ent sugugi ei keelata vägijooki (4:43), järgnevalt hoiatatakse selle liigse tarbimise eest (2:219), kuid viimasena ilmutatud suuras enne Muhamedi surma keelatakse sootuks (5:90).
Koraan ja sunna moodustavad islami kultuuri tuumstruktuuri, kõiki neile ajaliselt järgnevaid tekste võib käsitada kui sellele tuumstruktuurile lisanduvaid kommentaare ja seletusi, mis paiknevad kontsentriliselt ümber mainitud tuuma. Vaimulikkond ehk õpetlased peavad tagama, et ühiskond püsiks prohveti traditsiooni raamides. Pärimus fikseerib põhimõtted ehk juured, õpetlased tuletavad juurtest lähtealused aja ja olude poolt tekitatud küsimuste lahendamiseks (need on oksad), ja jälgivad, et ei sugeneks algpõhimõtetega vastuolus olevaid uuendusi. Kõik see kokku moodustab islami jurisprudentsi ehk fikh'i.
Kairos ja Teheranis õppinud Üllar Peterson, kes praegu kirjutab doktoritööd Koraani tekstide kujunemisest, väidab, et tegemist on ühe inimkonna kõige raskemini mõistetava alustekstiga zoroastristide Avesta kõrval.
Asi on selles, et Koraan pole kronoloogiline ja narratiivne pühakiri. Selle otsast lõpuni läbilugemine ei aita teksti mõistmisele suurt kaasa. Suurad ei paikne kronoloogilises ega temaatilises, vaid pikkuse järjekorras. Koraani järjepanu lugedes tuleb sooritada suuri stiililisi ja temaatilisi hüppeid.
Kuid see on väike probleem selle kõrval, mida islami teoloogid juba keskajal tunnistasid - valdav osa suuradest pole ei sisult ega stiililt terviklikud. Pikkades Mediina suurades leidub hulk ajaate (värsid, salmid) Meka perioodi temaatikaga, lühikesed Meka perioodi suurad koosnevad aga tihti omavahelise seoseta paari ajaadi pikkustest teemaarendustest, mille vahele on sattunud äratuntavalt Mediina perioodi materjali. Mõnigi teema leiab katkendlikku käsitlemist eri suurades.
Suur osa Koraanist kujutab endast arvatavasti ilmutuste kujul vastuseid olukordadele ja küsimustele, mille olemust ja asjaolusid keegi enam ei tea. Kriitilisemad islamiuurijad arvavad, et meil pole põhjust usaldada Muhamedi elulugusid ega Koraani kommentaare, sest need on kunstlikud katsed luua Koraanile mingigi koherentne raamistik, see puuduv teine pool.
Võib mõista tuhande ühel eri moel
Omaette probleemide ringi moodustab Koraani keel - me ei tea, kas see oli araablaste kõrgklassi ja luuletajate kultuurkeel, Muhamedi hõimu kuraišiitide dialekt, beduiinide kõnekeel või Muhamedi töötlusena segu neist kõigist. Osa uurijaid on täheldanud, et hulk Koraani sõnavarast, eriti võtmeterminid, on võõramaist päritolu laenud. Näiteks Iblīs, kurat, tuleb kreekakeelsest sõnast diabolos. Üllar Peterson resümeerib: Koraani puhul on tegu äärmiselt rikka ja sügava tekstiga, mida võib tunnetada ja mõista tuhande ühel eri moel.
Paljude terminite puhul peab piirduma vaid oletustega, mitmed Koraanis esinevad grammatilised vormid on võõrad klassikalisele araabia keelele, suur osa tekstist on arusaadav vaid islami traditsiooni valguses, mida meil pole alust usaldada - tõepoolest, kuidas üldse sellist teksti olekski võimalik tõlkida!
Võrrelgem näiteks 55. suurat, mille pealkirja on Kalle Kasemaa tõlkinud "Halastaja" ning Haljand Udam resp. Amar Annus "Armuline".
- Kasemaa: "Ja nendes head ja ilusad tütarlapsed. Ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Paradiisineitsid, suletud telkidesse - ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? -, kelle neitsilikkust pole võtnud enne ei inimene ega džinn. Ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Nad [=vagad] nõjatuvad rohelistele patjadele ja ilusatele kirevatele vaipadele. Ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Õnnistatud olgu su isanda nimi, täis kirkust ja au!"
- Udam/Annus: "Neis on vooruslikud ja imekaunid neitsid - mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? - mustasilmsed, peidus telkide sees. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? Neid pole varem puutunud inimene ega džinn. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? Peatsis on neil rohelist värvi padjad ja nad lamavad imelistel vaipadel. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? Olgu kiidetud sinu aurohke ja ülistatud Isanda nimi."
Või siis 93. suura ("Hommikupoolik"/" Hommik") algus.
- Kasemaa: "Halastaja, halastava Jumala nimel! Hommikupooliku juures ja öö juures, kui see vaikseks jääb! Sinu isand ei jätnud sind maha ega põlanud ära! Ja tõesti on teispoolsus sulle parem siinpoolsusest; ja su isand annab sulle ning sa oled rahul."
- Udam/Annus: "Armulise ja helde Jumala nimel. Tõotan heleda hommikuga, tõotan öö ja pimedusega, su Isand ei hülga sind ega pea viha, sest tulevane maailm on sulle parem siinpoolsest. Sinu Isand tasub peatselt ja sa leiad rahu."
Nagu näeme, üritavad mõlemad sama teksti mõttekäike edastada, kuid tulemuseks on kaks üpris erinevat parafraasi.
Jäljendamatuse doktriini võit
Sajand pärast Muhamedi surma polnud suur osa Koraanist enam arusaadav ei lihtrahvale ega õpetlastele. Teatavasti arendas mutazilism välja keeruka teoloogia, mis asendas Koraani otsesõnalise mõistmise (osaliselt) metafoorsega. Ent 10. sajandi lõpuks hääbus nende mõju mitmesugustel poliitilistel põhjustel ning ametlikuks õpetuseks sai Koraani jäljendamatus. Jäljendamatuse doktriini võit oli pöördepunkt islami ajaloos. Ahmad ibn Hanbali koolkond usub, et Jumala kõne koosneb häälikutest nagu inimese omagi ning Koraanis on isegi vokaalimärgid igavesed ja jumalikud. Tänapäevani on peavoolu veendeks, et Koraan on Jumala tähttäheline ja mitteloodud Sõna.
Nagu Encyclopaedia of Islam (1981) märgib: "Ristiusu lähim analoogia Koraani rollile islamis ei ole Piibel, vaid Kristus." Kui Kristus on lihaks saanud Jumala Sõna, siis Koraan on tekstiks saanud Jumala Sõna. Kui kristluses austatakse Jeesust Jumalana, siis islamis on Muhamed vaid meedium, kelle kaudu Jumal kõneleb inimesega. "Koraani iga kirjatäht on ülem kui Muhamed," ütleb pärimus. Et prohveti osa pisendada, väidetakse, et ta olnud kirjaoskamatu.
Jumala väe läbi surnuist üles tõusnud Jeesus on omade juures maailma lõpuni, seevastu kinnitavad muhameedlased, et prohvet on surnud ning Jumal on jätnud oma Raamatu, mille saadik neile vahendas. Muhamed on oma ülesande täitnud. Kõik, mida vajatakse, on Koraani näol olemas. Kui retsiteeritakse Koraani, siis laskub Jumala kohalolek inimeste peale, nii nagu kristluse õpetuse järgi tuleb Jeesus sinna, kus kaks või kolm tema nimel koos on.
Koraani lugemine on väärtus iseeneses
Koraan koosnes esialgu üksnes konsonantkirjas tekstist, nagu see on araabiakeelse kirjanduse puhul tavaline, mis võimaldas mitmeid erinevusi teksti vokaliseerimises ehk lugemises. Ajapikku toimus ühtlustumine lugemisviisides, nii et 10. sajandiks piirduti seitsmega, mis kehtivad tänapäevani. Tekst õpitakse pähe kuulmise järgi, sageli pimeda õpetaja käest, ning loetakse ette peast.
Koraan on mõeldud valjult ettekandmiseks ja kuulamiseks. Sõna Koraan (qur'ān) tuleneb arvatavasti verbist qara'a - ette lugema, deklameerima. Kirjapandud Koraan on alati olnud teisejärguline ettekantava ja kuulatava kõrval.
Koraani lugemine ei toimu mingitest temaatilistest või sisulistest vaatepunktidest lähtudes. Oluline on jäägitu andumus lausumisel või kuulamisel, mitte aga kunstilised või loogilised vaatekohad. Koraani lugemisel on väärtus iseenesest, oluline pole ilmtingimata selle sisu mõistmine ja jälgimine. Oluline on eelkõige asja akustiline külg: Koraani retsiteeritakse kindlate reeglite järgi.
Kultuse keskmeks on 3-5 korda päevas toimuv rituaalne palve, mille käigus lausutakse Koraani suurasid või nende lõike. See on ka mošees peetava reedese jumalateenistuse keskne osa. Ehkki islamis puudub sakramendi mõiste, on Jumala sõna retsiteerimine ning selle vastuvõtmine sisuliselt sakramentaalne toiming. Jumala ilmutust kogetakse lausa füüsiliselt, seepärast usklik loputab suud ja puhastab hambaid enne Koraani retsiteerimist, eriti ranged hoiduvad enne seda ka tugevalõhnaliste toiduainete tarvitamisest: "Teie suu on Jumala tee." Iga lugemine kordab algset ilmutust. Retsitatsioonireeglite eesmärgiks on taasluua esialgne meloodia, mida ilmutusingel Gabriel õpetas Muhamedile ning too omakorda kaaslastele.
Koraaniretsitatsiooni sakramentaalse loomuga on seotud ka tähtsus, mis on Koraani päheõppimisel. Tavaliselt teatakse peast viimast kolmekümnendikku, mis algab 78. suuraga. Olla aga hāfiz (säilitaja) - see, kes teab peast kogu Koraani -, on suureks auks mehele ja tema perekonnale.
Pelgalt "tähendused"
Koraan on võrreldamatu igas mõttes. Seepärast ei panda Koraani riiulile teiste raamatute hulka, vaid seda hoitakse erilisel alusel, ning Koraani tohib puudutada ainult rituaalselt puhas moslem. Kirjanduslikus ja keelelises mõttes on araabiakeelne Koraan muhameedlaste meelest ületamatu teos. Koraani adekvaatset tõlkimist teistesse keeltesse peetakse absoluutselt võimatuks, sest tõlgitud Koraan ei ole enam Koraan. Sel põhjusel õpitakse mittearaabia elanikkonnaga islamimaadel sageli Koraani pähe ka siis, kui ei osata küllaldaselt araabia keelt ega teata teksti täpset tähendust. See ei olegi peamine, sest retsiteerimine mõjub ex opere oparatum.
Ainsast, tõelisest Koraanist arusaamise hõlbustamiseks on lubatud nn tõlked muudesse keeltesse, mis õigupoolest on pelgalt "tähendused" , nagu seisab korrektselt eestikeelse väljaande tiitellehel.
Toimetaja sõnul on Koraani tõlkimine "niivõrd suur ja mahukas töö, et selle eest vastutaja peaks olema parimas tööeas, 40.-50. eluaastates, Haljand aga oli juba üle kuuekümne ja põdura tervisega. Sai selgeks, et teksti on tarvis läbivalt korrastada, mitte ainult siit-sealt kohendada. Oleksin seda meelsasti teinud koos teiste siinsete Koraani asjatundjatega ning oodanud, et tõlke väljaandmiseks oleks moodustatud midagi komisjonilaadset. Kirjastus aga suhtus Koraani kui müügiartiklisse, mis pidi lettidele siirduma niipea kui võimalik. [...] Nõustusin Avita kaubanduslikus projektis osalema ainult selle hirmutava perspektiivi tõttu, et kirjastus juba valmistus välja andma sisuliselt täiesti toimetamata Koraani käsikirja". (Vt Amar Annus, Koraan eesti keeles - väike ime, EE 06.03.2008.)
Lepingulised tähtajad olid üle jõu käivad (vt EPL 16.01.2008, Menuteoseks osutunud koraan kütab kirgi). Jaan Lahe rääkis mulle, et talle anti kommenteerimiseks Udami algkäsikiri ning tal tuli osa oma märkustest viimasel hetkel ümber teha - kui keeletoimetaja oli avastanud, et need ei hakka kokku trükki mineva tekstiga.
Nii või teisiti, nüüd on eestlastel see eksootiline teos olemas. Nagu Eesti Islami Koguduse juhatuse esimees Timur Seifullen on kinnitanud: "Selle raamatu ilmumine ei ole oluline meie koguduse jaoks - tähtis on, et nüüd on Eesti kultuurivaramus ka see raamat olemas."
LOE VEEL
- Anneli Ammas. Alates tänasest võib poest osta esimest eestikeelset Koraani. Eesti Päevaleht, 20.12.2007
- Kadri Kõusaar. Kätlin Hommik-Mrabte: "Olen moslem sünnist saati!" Eesti Ekspress, 6.03.2008
- Koraan müüdi läbi ühe päevaga. Eesti Päevaleht, 21.12.2007
- Üllar Peterson. Koraan. Eesti Ekspress, 6.03.2008
TOOMAS PAUL (1939) on teoloogiadoktor ja kultuuriloolane. Töötanud muu hulgas nii EELK Usuteaduse Instituudis kui Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Uue Testamendi professorina. Saanud 1989. aastal "Kupra" tõlkepreemia Uue Testamendi tõlke eest. 1999 ilmus temalt mahukas teos "Eesti piiblitõlke ajalugu".
