Hiiumaa mees, praegune Eesti Maaülikooli teadur ja doktorant ALLAR PADARI, on neli korda jaganud Enigma võistlusel esikohta. Nüüd naeratas loosiõnn lõpuks ka temale. Allar Padarit intervjueeris Rein Veskimäe.
Millal kiindusite loogikaülesannetesse?
Ilmselt kunagi lapsepõlves. Miks, ei oska öelda. Olen reaalkallakuga mõtlemisega olnud kogu aeg. Matemaatikas, füüsikas ja keemias olin viieline, seevastu keeltes jälle kolmeline. Mäletan, et loogikaülesandeid on meeldinud lahendada kogu elu. Vanasti oli probleem - neid oli väga vähe. Nüüd, arvutiajastul, on neid mitmeid kordi rohkem, kui lahendada jõuaks.
Mitmest võistlusest korraga osa võtate?
Eelmise aasta aprillis reklaamis Rauno Pärnits mulle rahvusvahelist internetivõistlust leheküljel http://forsmarts.com/eng. Osalen siiamaani. Eelmisel talvel korraldas Kuma Paides Eesti meistrivõistlused sudokude lahendamises. Ja loomulikult osalesin Horisondi Enigma võistluses.
Senised paremad tulemused?
Enigma võistlustel neljal aastal esikoha jagamine. Forsmartsi esimese sarja (aprill - august 2006) lõpetasin 12. kohaga. Eesti meistrivõistlustel sudokude lahendamisel saavutasin 11. koha.
Kuidas hindate Enigma ülesandeid? Nende raskusaste? Mida võiks teisiti teha?
Ülesanded on mitmekülgsed. Peaaegu iga kord on midagi uut. Vahel on üsna lihtsad ülesanded, aga on olnud ka raskemaid. Teisiti tegemiseks nagu ei oska midagi soovitada.
Olete neli aastat järjest jaganud esikohta. Kas ülesannete raskusaste on tõusnud?
Mulle tundub, et Enigma ülesanded on läinud lihtsamaks. Kui ma alustasin, siis olid kohati üsna kõvad pähklid. Võib olla olen ise arenenud, ei tea. Samas liiga raskete ülesannete puhul oleks ka lahendajaid vähem. Ala populariseerimiseks on lihtsamad ülesanded paremad.
Olete bridžimängija ja osalete turniiridel. Kuidas on läinud?
Tõusude ja mõõnadega. Mõnikord olen rahul, siis jälle rahulolematu. Käisin üsna paljudel turniiridel aastatel 2001-2002. Vahepeal võtsin osa vaid mõnest suuremast turniirist, viimasel ajal olen jälle aktiivsem. Tartu meistrivõistlustelt olen saanud ühe hõbe- ja kaks pronksmedalit ning Hiiumaa meistrivõistlustelt ühe pronksi; Eesti meistrivõistluste parimad kohad on individuaalsetel 13. koht 2002. aastal (52 osalejat) ja paaride meistrivõistlustelt 19. koht sel aastal (osales 70 paari).
Mitmetel väiksematel turniiridel olen korduvalt esimeseks tulnud.
Milline on doktoritöö teema?
Doktoritöö teema on "Metsaressursside andmebaaside alusel makromajanduslike mudelite väljatöötamine võimalike puidukasutuse arengustsenaariumide modelleerimiseks". Pealkiri on keeruline, aga lihtsamalt seletades peaks saama mudelite abil välja arvutada igasuguste muudatuste mõju puidu võimalikule toodangule. Muudatused võivad olla näiteks metsade kaitserezhiimi või ka küpsusvanuste muutmine. Kinnitan, et metsast suurimat rahalist toodangut saada, peaks metsi raiuma varem, kui praegused seadused lubavad. Riigil, metsaomanikel ja töölistel jääb praegu kokku saamata igal aastal mõnisada miljonit krooni tänu liiga kõrgetele raievanustele tulundusmetsades. Kaitse- ja hoiumetsade potentsiaalne toodang veel lisaks.
Kuidas sobitate metsandust ja informaatikat?
Metsandus on väga lai mõiste. Võib kujutada ette, et see on puud, põõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened, putukad, loomad ja linnud oma ilu, õite, viljade, häälte ja vaikusega. Teisest küljest on inimeste aineliste vajaduste rahuldamiseks tarvis teada, kui palju on metsas palke, paberipuitu, küttepuitu ja muid väärtusi, ning kui palju kulub raha nende väärtuste kasvatamiseks, varumiseks, transportimiseks ja töötlemiseks? Ja kui palju kulub vahendeid uue metsapõlve rajamiseks?
Neid küsimusi võiks veel esitada, kuid kõik see on puhas matemaatika oma arvutuste ja modelleerimistega. Siit edasi - arvutiprogrammid kasutajale, kes soovib lihtsama vaevaga saada vastuseid eespooltoodud küsimustele. Nii jõuamegi otsapidi informaatikasse.
Kaua olete lugenud Horisonti?
Kui olin laps, oli meil mõnel aastal Horisont koju tellitud. Siis sai küll rohkem läbi lapatud ja vähem loetud. Ent mõndagi huvitavat leidsin selle kaante vahelt ka siis. Rohkem olen lugenud Horisonti viimasel viiel aastal, kui tellisin endale koju terve loodusajakirjade paketi. Ajapuudusel ei loe ma kõike, aga üle poole artiklitest kindlasti.
Mida on see Teile andnud?
Andnud on teadmisi mitmest huvitavast valdkonnast. Kas neist teadmistest ka midagi kasu on, ei oska öelda.
Mida soovitaksite toimetusel teisiti teha?
Horisondil on kujunenud välja oma stiil, maine ja lugejaskond. See on hea populaarteaduslik ajakiri. Kardan, et kui Horisonti teha teisiti, siis ei ole see enam Horisont.
