Maavälise elu olemasolu küsimus on ikka inimest lummanud. "Nende" otsimisele on 21. sajandi alguses andnud uue tõuke Microsofti kaasasutaja Paul Gardner Allen, kes on annetanud 25 miljonit dollarit täiesti uue raadioteleskoobi ATA ehk Allen Telescope Array ehitamiseks.
Lühend ET (ingl extraterrestrial - maavälised) on üldsust lummanud ligi pool sajandit. Maa-väliste tsivilisatsioonide raadiosignaalide otsingute alguseks oli aastal 1959 USA füüsikute-astronoomide Giuseppe Cocconi ja Philip Morrisoni projekt Ozma, kogu maailmale teadvustas probleemi ET-nimeline film. Ponnistused "nende" signaalide või jälgede leidmiseks kulgesid vahelduva eduga, teadusehuvilised mäletavad üldnimetuse SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) all projekte Phoenix, Cyclops, META, BETA, Serendip jt. Üks SETI-teemaline teaduskonverents peeti 1981. aastal Tallinnas.
1990. aastate algul suhtus NASA maavälise elu otsingutesse optimistlikult, selleks loodeti kümmekonna aasta peale anda sada miljonit dollarit. Tegelikkus osutus kurvaks: kongress lõpetas finantseerimise 1992. aastal. SETI jaoks loodud instituut jäi hingitsema, otsides raha eraringkondadest. Ja siis oodatud võimalus avaneski. Microsofti kaasomanik Paul Allen andis 25 miljonit dollarit täiesti uue raadioteleskoobi ATA (Allen Telescope Array) ehitamiseks. Partneriteks on California Ülikool ja 1984 loodud SETI Instituut, ideoloogiks Seth Shostak. Teleskoop ei kujuta endast üht suurt nõguspeeglit, vaid koosneb 350 väikeantennist, mis paiknevad umbes kilomeetrise läbimõõduga maa-alal Hat Creeki observatooriumis, 460 kilomeetrit San Franciscost kirdes. Algul sai teleskoop nimeks Ühe-Hektari-Teleskoop (1hT). Üksikantennide läbimõõt on vaid 6,1 meetrit, kuid kokku vastab nende raadiokiirguse kogumise võime 100-meetrise läbimõõduga instrumendile.
Antennimets võtab vastu raadiolaineid sagedusvahemikus 0,5-11 gigahertsi ja teda saab kasutada ka astronoomia-uuringutes. Kui harjumuspäraselt kujutame raadioteleskoopi ette ühe suure antennikausina, nagu Jodrell Bank Inglismaal, Arecibo Puerto Ricos jt, siis ATA kuulub teise raadioteleskoopide klassi - tegemist on raadiointerferomeetriga. Tänapäeval on hakatud ka mitut klassikalist teleskoopi omavahel ühendama interferomeetriks, niiviisi suurendatakse süsteemi lahutusvõimet võrdeliselt komponentide vahekaugusega. Nii saadakse võimalus taeva pildistamiseks raadiokiirguses. ATA kohta võib klassikaliste fotoaparaatide termineid kohandades öelda, et tegemist oleks pankromaatse ja valgusjõulise lainurk-raadiokaameraga. Kuid ET-de otsimiseks ei vajata taevapilte, need võiksid huvitada astronoome. ATA elektroonikaosas analüüsitakse vaadeldavast taevapunktist-tähelt saabuvat raadiokiirgust, jagades selle vastavates analüsaatorites sadadeks miljoniteks ülimalt kitsasteks sagedusribadeks. Süsteemi tundlikkus teeb kättesaadavaks kuni miljon tähte tuhande valgusaasta kauguseni, eeldades, et neilt tähtedelt saadetakse vähemalt niisama võimsat raadiosignaali kui meie suudame praegu Arecibo teleskoobiga saata.
ATA üksikantennid on üles ehitatud optikas ammutuntud Gregory skeemi uudse lahenduse kohaselt: peapeegli koondatud kiirgus langeb 2,4-meetrisele teljevälisele sekundaarpeeglile ja sellelt koondub fookusesse üsna peapeegli pinna lähedal. Sel viisil vähendatakse kõrvalt tulevate häirete sisenemist. Esimesed 42 antenni seati üles möödunud aasta oktoobris, kõik nad mahuvad umbes kilomeetrise ringi sisse. Arvutijuhitav suunamissüsteem hoiab antenne kõrge täpsusega objektile suunatuna, kusjuures muidugi mõista jälgitakse nende näivat liikumist taevas, aga võidakse ka antenne grupeerida mitme objekti paralleelseks jälgimiseks. Teleskoobi kavandamisel tõdeti üllatuslikult, et digitaalelektroonika standardelemente kasutavad hulga antennide suunamis- ja registreerimissüsteemid kokku osutuvad odavamaks ühe suure nõguspeegli valmistamise maksumusest. Siiski on seni Paul Alleni fondist saadud 25 miljonit vaid pool süsteemi lõpphinnast.
See on esimene raadioteleskoop, mis on määratud maaväliste tsivilisatsioonide otsimiseks ning valminuna hakkab ta taevast jälgima ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas. Viimati üüris SETI instituut vaatlusaega 305-meetrisel Arecibo teleskoobil, kusjuures saadi kasutada vaid viit protsenti võimalikust ning teatavasti "näeb" see liikumatu instrument vaid seniidilähedast taevast. Kõiki tegureid summeerides arvatakse, et seniste katsetega võrreldes suureneb SETI efektiivsus sada korda.
Ligi poole sajandi eest esitas kosmosetsivilisatsioonide arvu väljendava valemi USA astronoom Frank Drake. Omal ajal suhtuti sellesse täie tõsidusega ja leiti sellest tsivilisatsioonide arvuks meie Galaktikas miljon. Sellest valemist ei saanud mööda ükski SETI käsitlus, Stanislav Lem pani ühe oma teaduslik-filosoofilise essee pealkirjaks ainult selle valemi, ei ühtki sõna lisaks. Kuid midagi sisulist Drake'i valemist ei saadud. Nüüdseks on valem sedavõrd kulunud, et teda tituleeritakse astronoomia-vaatlusandmete, bioloogia, evolutsiooniteooria, tehnoloogia- ja kultuurispekulatsioonide üpris meelevaldseks mikstuuriks. Praegu saadaksegi sellest kriitiliselt täpsustatud algandmete põhjal halvimaks lõpptulemuseks vaid 7,5 tsivilisatsiooni Galaktikas.
LOE VEEL
SETI Instituudi koduleheküljel saab teleskoobi valmimist jälgida pildipanoraamilt, mille 18 pilti vahetatakse uute vastu üks kord päevas.
UNO
VEISMANN (1934) on atmosfäärifüüsik, Tartu
Observatooriumi vanemteadur. Füüsika-matemaatikakandidaat. Juhtis aparatuuri arendustöid
Nõukogude Liidu orbitaaljaamadelt tehtud atmosfääri
kaugseire Eesti programmis. Saanud 1977. aastal Eesti NSV riikliku
preemia koos nelja Nõukogude kosmonaudi ja Tõravere
kolleegidega. Avaldanud raamatu "Kosmosetsivilisatsioonid" juba 1968.
aastal, kui Maa-väliste tsivilisatsioonide
raadiosignaalide otsingud olid alles algamas.
