Eesti kooliõpilased osalesid kolmandat korda noorte rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil, mis seekord toimus 3.-12. detsembril 2006 Brasiilias São Paulos. Võistluse idee algatati Indoneesias, kus moodustati rahvusvaheline noorte loodusteaduste olümpiaadi nõukogu (Board of IJSO - International Junior Science Olympiad). Aastatel 2004 ja 2005 korraldatigi sealsamas rahvusvaheline mõõduvõtmine. Võistlustel esinesid tookord edukalt ka Eesti koolinoored, võites Indoneesias kokku kolm hõbe- ja viis pronksmedalit. Seekord koguti kaks hõbedast ja kolm pronksist autasu ning saadi 31 riigi konkurentsis tubli 12. koht.
Noorte loodusteaduste olümpiaad korraldatakse õpilastele, kelle vanus ei ületa 15 eluaastat, mis Eesti koolikorraldust arvestades tähendab, et osaleda saavad põhiliselt põhikooli viimase ja gümnaasiumi esimese klassi õpilased. 2006. aastal oli korraldamine usaldatud Brasiiliale, mis olümpiaadi statuudi järgi tähendab põhjalikku ettevalmistustööd. Peab tõdema, et Brasiilial ei õnnestunud see siiski nii hästi, nagu Indoneesial kahel esimesel korral.
Keeruline valik
Eesti võistkonna kandidaadid sõelutakse välja riigisiseste olümpiaadide tulemuste põhjal. Et rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil toimub võistlus nii individuaal- kui ka võistkondlikus arvestuses, peab iga osaleja olema hästi kodus keemias, füüsikas ja bioloogias. Võistkonnaarvestuses lisandub veel eksperimentaalne töö kolmele õpilasele, mis peab samuti hõlmama kolme valdkonda. Laialdasi teadmisi omavaid õpilasi oleme seetõttu otsinud Eesti võistkonna kandidaatideks nelja riigisisese - bioloogia-, füüsika-, keemia- ja loodusteaduste olümpiaadi paremate hulgast. Et tegemist on vanusepiiranguga, siis on meie tingimustes küllalt vähe neid õpilasi, kes suudavad võistkonda kandideerida. Eesti üksikute olümpiaadide paremad kutsutakse valikvõistlusele Tartusse, et välja selgitada need kuus tublimat, keda saata esindama Eestit rahvusvahelises konkurentsis.
Brasiilia olümpiaadi valikvõistluse tublimad olid Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool), Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümnaasium), Harri Parker (Nõo Reaalgümnaasium), Eha Mäesalu (Viljandi C. R. Jakobsoni Gümnaasium), Katrin Kalind (Vinni-Pajusti Gümnaasium) ja Roland Matt (Tartu Tamme Gümnaasium). Hea meel on tõdeda, et paremad leiti erinevatest Eesti piirkondadest - seega tegeldakse loodusteadusliku hariduse edendamisega edukalt mitmetes Eesti eri paigus asuvates koolides.
Võistkonna esindajatena, kelle peamised ülesanded kohapeal on võistlusülesannete kontrollimine, nende tõlkimine eesti keelde ja õpilaste võistlustulemuste hindamine, olid São Paulos Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi õppejõud Karin Hellat ja teadur Timo Kikas.
Võistlus ja konkurents
Koolinoorte huvi loodusteaduste vastu on tublisti suurenenud. Kahtlemata on selle eelduseks laste endi huvi sügavamalt mõista looduses toimuvat. Huvi saab kindlasti tuge ka kodunt. Ent suur osa õpilastes loodusteadusliku huvi äratamisel-toetamisel jääb siiski õpetajatele, kes suunavad ja arendavad lapsi, neile enam tähelepanu osutavad ning nendega ka väljaspool õppetööd tegelevad. Siinkohal kõigile suur tänu! Tartu Ülikooli juures tegutseva teaduskooli osa ei saa samuti alahinnata. Kuid teaduskooli juurde tulevad õppima tavaliselt ikka need, kellel rohkem huvi teaduse vastu, igapäevane motiveerimine jääb ikka kooli pärisosaks.
Enne São Paulo võistluse algust nägid ülesandeid kõigepealt mentorid, igast riigist 2-3 inimest, kelle ühistöös valitakse korraldajate pakututest välja sobiva raskusastmega võistlusülesanded. Nii on see varemgi olnud. Noorte loodusteaduste olümpiaadil on kolm vooru - valiktest, teoreetiline võistlus ülesannete lahendamise näol ja eksperimendivoor, tegelikult siis võistkondlik jõuproov, milles osaleb kolm õpilast igast võistkonnast.
Taavi arvates olid ülesanded täpselt paraja raskusastmega, eksperiment isegi liiga lihtne, kuigi suutsime ometi paar viga teha. "Minu jaoks oli valiktestis kõige keerulisem füüsika. Keemia ja bioloogia küsimused polnud nii rasked," arvas Katrin. "Tegelikult ootasin, et ülesanded on isegi raskemad, eriti bioloogias. Füüsikaga oli maadlemist siiski kõige rohkem," oli ka Eha seisukoht. Meile, mentoritele, tundusid selle olümpiaadi ülesanded õpilastele jõukohastena. Samas oli aga ka päris nutikaid ülesandeid, mis nõudsid õpilastelt küllalt palju teadmisi ja ka mõttepingutust. Tooksin siinkohal näitena allakirjutanule kõige põnevamana tundunud ülesande valiktestist, mille vastamisel paraku meie lapsed olid enamasti eksinud.
Mürsk tulistati välja kiirusega 20 m/s suunas, mis on vertikaaltelje suhtes 15-kraadisenurga all. Ühes trajektoori punktis mürsk jagunes kaheks võrdseks tükiks sellisel viisil, et see sisemine jõud, mis mürsu kaheks jagunemise põhjustas, mõjus mõlemale tükile ainult horisontaalsuunas. Teades, et üks tükk kukkus tulistamise alguspunktist 12 m kaugusele ja et mõlema mürsutüki trajektoorid paiknevad samas tasapinnas, siis leia, millistele kaugustele tulistamise alguspunktist võis kukkuda teine tükk, kui mürsu masskese jäi samaks? (Õhu takistust mitte arvestada, arvutamisel kasuta raskuskiirenduse väärtust 10 m/s2, vastavad trigonomeetriliste funktsioonide väärtused on sin 15 kraadi = 0,26 ja cos 15 kraadi = 0,97).
Kas pole huvitav ülesanne? Õige vastusevariandina tuli valida vastus, et teine tükk võis kukkuda 28 meetri või 52 meetri kaugusele alguspunktist. Kas Teie saite lahendamisel sellise vastuse? Proovige järele, eriti kui tahate ise maailma rändama minna!
Tore oli siiski õpilastööde kontrollimisel märgata meie tublimate nutikust õigete lahenduste leidmisel, kurvastas aga suhteliselt lihtsamate ülesannete puhul valede vastuste suur osakaal. Nukker oli meie parim Taavigi: "Kaotasin füüsikas üllatavalt palju punkte just suhteliselt lihtsate ülesannete lahendamisel, eeldasin paremat tulemust."
Võistluste lõplikud tulemused olid ootuspäraselt priimad mitmetel varasematelgi olümpiaadidel edukalt esinenud Aasia riikide õpilastel. Esikoht kuulus Lõuna-Korea võistkonnale kuue kuldmedaliga. Teine koht läks Taiwanile viie ja kolmas Venemaale nelja kuldmedaliga. Eesti sai 31 riigi seas 12. koha.
Absoluutvõitja nii teoorias kui ka üldarvestuses oli Taiwani kooliõpilane Nai-Lun Hsu, kes saavutas maksimaalsest 100-st punktist 91,708 punkti. Meie parimana oli Taavi Pungas üldjärjestuses 86,075 punktiga 25. kohal, Stanislav Zavjalovile kuulus 81,2 punktiga 44. koht. Nende tulemused olid väärt hõbemedaleid. Pronksmedalitega sõitsid koju Katrin Kalind, Eha Mäesalu ja Harri Parker. Meie kuuendal võistlejal Roland Mattil jäi pronksmedalist puudu vaid 0,4 punkti!
Tunnustavalt tuleb kindlasti märkida kõigi olümpiaadil osalenud õpilaste ettevalmistusele kaasa aidanud õpetajate tegevust. Suure tänu on õpilaste endi sõnul pälvinud Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja Mart Kuurme, Narva Humanitaargümnaasiumi õpetajad Nelli Avdejeva (keemia), Gennadi Medkov ja Nadežda Tsherkashina (füüsika) ning Juri Afanasjev (bioloogia), Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpetajad Anneli Vahesalu (keemia ja füüsika) ja Mare Hirtentreu (bioloogia), Nõo Reaalgümnaasiumi õpetajad Eevi Viirsalu (keemia), Aarne Kivimäe (füüsika) ja Anu Pendra (bioloogia), Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumi õpetajad Jaan Usin (keemia), Ester Järvekülg (bioloogia) ja Vahur Pohlasalu (füüsika) ning Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetajad Leili Järvsoo (keemia), Tiiu Üts (füüsika) ja Kaupo Järviste (bioloogia). Kindlasti vajatakse Teie abi õpilastes loodusteadusliku huvi äratamisel ja toetamisel ning olümpiaadivõistkondade ettevalmistamisel ka edaspidi!
Kaetud oma silmaga
Brasiilia võistluskohana oli kahtlemata Eestist vaadatuna eksootiline maa ja osalemine sellisel rahvusvahelisel jõuproovil kaheti põnev - võtta mõõtu loodusteaduslike ülesannete lahendamises eakaaslastelt üle maailma ja tutvuda korraldava maa vaatamisväärsustega võistlustevahelistel päevadel.
Vabal ajal külastasid õpilased looduskauneid kohti ning tutvusid peamiselt São Paulo vaatamisväärsustega. Ehkki korralduslikud nõrkused avaldusid ka selles valdkonnas, jäid õpilased nähtuga rahule. Näiteks Eha ja Katrini sõnul olid üritused enamasti toredad, kõige rohkem meeldis neile loomaaed ja Interlagose ringrada. Brasiilia on lisaks kohvile ja jalgpallilegend Pelele kuulus ka imepäraste kivimite poolest. Seda võisid kogeda kõik kivide muuseumis, kus demonstreeriti suurepärast kollektsiooni kivimitest ja mineraalidest, mille rohkus ning värvikirevus ületas optimistlikumadki ootused.
Tänavu Taiwanile
Ehkki võistlus lõppes meile edukalt, oli lõputseremoonia ärajätmine korraldajate poolt üsna ebameeldiv seik selle nii olulise teadusvõistluse läbiviimisel. Rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaadi nõukogu otsustas edaspidiste olümpiaadide korralduse parema tagamise nimel viia sisse mitmed täiendused võistluste statuuti ning sellega tagada ülevaatlik kontroll kohaliku toimkonna tegevuse tulemuslikkuse üle. Järgmise, neljanda olümpiaadi korraldab Taiwan 2.-11. detsembril 2007.
Eesti võistkonna kandidaadid valitakse järgmiseks võistluseks Eesti loodusteaduste olümpiaadi tulemuste põhjal, mille piirkondlikud voorud toimuvad 3. märtsil 2007. Eesti loodusteaduste olümpiaadi lõppvooru, mis viiakse läbi 2007. aasta septembris, kutsutakse piirkondlike voorude kuni 50 paremat. Võistlus hõlmab nii teoreetilisi küsimusi kui ka eksperimentaalseid töid bioloogias, keemias ja füüsikas.
KARIN HELLAT (1948) on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi keemik-tehnoloogina 1972. 1980. aastast Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi õppejõud loengukursustega keskkonnakeemiast ja -tehnoloogiast. 2005. aastast loodusteaduste olümpiaadi korralduskomisjoni esimees ja rahvusvahelise olümpiaadivõistkonna mentor.
