You are here

Eesti ja Soome Füüsika Seltsi ühised füüsikapäevad

Märtsis on Eestisse oodata ligi poolt tuhandet füüsikut Eesti lähiriikidest. Mis neid siia toob?

Vastab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur Andi Hektor

15.-17. märtsil toimuvad Tallinnas Eesti ja Soome Füüsika Seltsi ühised füüsikapäevad koondnimega "Physics Crossing Borders" ehk "füüsika piire ületamas".

Unikaalseks teeb konverentsi see, et esmakordselt peetakse iga-aastased Eesti ja Soome füüsikapäevad ühise üritusena Tallinnas. Soome Füüsika Seltsi 60-aastase ajaloo jooksul on see esimene kord, kui nende füüsika-aasta tippsündmus toimub väljaspool Soomet. Lühema ajalooga Eesti Füüsika Seltsi jaoks aga on esmakordne füüsikapäevade toimumine koos Soome Füüsika Seltsiga ja seda väljaspool Tartut.

Euroopa rahvuslike füüsikaseltside traditsiooniks on, et iga selts korraldab oma riigis vähemalt korra aastast suurema füüsikateemalise kokkusaamise nimetusega füüsikapäevad. Kuulatakse kolleege ja vaetakse aasta jooksul saadud tulemusi. Füüsikapäevad pole mitte ainult füüsikute kokkutulek, vaid kaasatud on füüsikaõpetajad, füüsikaga seotud ettevõtted ja ka füüsikahuvilised laiemalt. Lisaks teaduslikele ettekannetele käsitletakse füüsika õpetamist ja üldhariduskoolide õppeprogramme, füüsikalist tehnoloogiat ja valdkonna populariseerimist. Kuna viimaste aastakümnete füüsika ja tehnoloogia areng on väga kiire, siis järjest enam pannakse rõhku füüsika teadvustamisele ja selgitamisele laiemalt.

 

Eesti ja Soome Füüsikaselts

Põikame korraks nende ajalukku. Eesti Füüsika Selts on suhteliselt noor Euroopa analoogsete seltside seas. Ehk kõige paremini kirjeldab Eesti Füüsika Seltsi sündi lõik ühelt seltsi asutajaliikmelt ja pikaaegselt vedajalt, Piret Kuuselt: "19. mail 1989. aastal kogunes 182 eesti füüsikut TÜ aulasse selleks, et asutada Eesti Füüsika Selts. Pärast arupidamist meie füüsikateaduse oleviku ja tuleviku üle võetigi kell 12.33 ühehäälselt vastu otsus seltsi asutamise kohta. Vastavalt põhikirjale kuuluvad asutajaliikmete hulka ka need, kes osalesid asutamiskonverentsi ettevalmistamisel, kuid ei saanud mingil põhjusel ise kohal viibida. Kokku sai meid 190." Veel mainib Piret Kuusk, et koosolekut juhatas Mart Elango ja seltsi algatusrühma initsiaator ning hing oli algusaastatel Jaak Aaviksoo, kes valiti ka seltsi esimeseks esimeheks.

Päris tühjale kohale Eesti Füüsika Selts ei kerkinud. Autoritel puuduvad andmed, et esimeses Eesti Vabariigis oleks tegutsenud otseselt füüsikaga seotud seltse. Üheks konkreetsemaks EFS eelkäijaks võiks lugeda Eesti Looduseuurijate Seltsi täppisteaduste sektsiooni, mis tegutses 1950.-1960. aastatel. Sektsioon andis välja 8 vihikut ELUS-i täppisteaduste sektsiooni toimetisi. Iga-aastased füüsikapäevad hakkasid toimuma alates 1971. aastast ja füüsikakroonika hakkas ilmuma alates 1973. aastast. Viimane oli koostatud põhiliselt Harry Õiglase initsiatiivil.

 

Soome Füüsika Seltsi algus ulatub aastasse 1947. Arvestades seda, kui rasked olid Soome sõja-aastad ja just oli alanud sõjajärgne ülesehitustöö, siis tundub see aastaarv küllaltki ootamatu. Teisalt, ehk annab see aastanumber mõtlemisainest, et võib-olla just siis pandi alus nüüdisaegse Soome riigi edu aluseks oleva teadmistepõhisele ühiskonnale! Soome Füüsika Selts on olnud aktiivne füüsikaalase teabekirjanduse publitseerija, konverentside organiseerija ja tuntud välisfüüsikute Soome tooja. Lisaks tegutseb selts füüsika populariseerijana ja suhtleb aktiivselt füüsikaõpetajatega. Toimuvad regulaarsed üritused koos Soome teaduskeskusega Heureka ja suheldakse aktiivselt kohaliku meediaga.

Mida on sellele vastu panna Eesti Füüsika Seltsil? Hoolimata rasketest 1990. aastatest, mil tänu majanduslikule kitsikusele ja napile teaduse rahastamisele lahkusid Eestist paljud tunnustatud füüsikud, suudeti siiski järjepidevalt korraldada igal aastal füüsikapäevi ja välja anda iga-aastast seltsi aastaraamatut. Suheldi füüsikaseltsidega Põhjamaades ja Soomes ning astuti Euroopa Füüsika Seltsi liikmeks. Piret Kuuse eestvedamisel ja Eesti Teadusfondi, ülikoolide ning teadusasutuste toel alustati 1990. aastate teises pooles iga-aastasi füüsika sügiskoolidega noorematele füüsikutele ja füüsikatudengitele. Hiljem lisandusid juba ka suvekoolid (lisainfoks vt http://www.fyysika.ee/kool/).

 

Füüsika-aastat meenutades

Uut indu seltsi tegemistele andis 2005. aasta, mis oli UNESCO poolt kuulutatud ülemaailmseks füüsika-aastaks - möödus just siis 100 aastat Albert Einsteini murrangulistest teaduspublikatsioonidest aastal 1905. Seltsi sees asusid tegutsema sellised projektid nagu Füüsikaportaal ja Teadusbuss Suur Vanker. Füüsikaportaal http://www.fyysika.ee/ on veebikeskkond, mis üritab koondada populaarses stiilis materjale füüsikast, seda alates uudistest kuni Eesti füüsikute tegemiste kirjeldamiseni. Füüsika-aasta kindlasti parim kirjutava meedia partner oli Horisont: avaldati ülevaateid erinevatest füüsika valdkondadest, ajaloost ja tutvustati füüsikuid. Heameel on tõdeda, et meeldiv koostöö jätkub tänaseni ja loodame selle jätkumist ka tulevikus. Füüsika-aastal sujus hea koostöö Eesti Raadio teadussaate Labor meeskonnaga eesotsas Priit Enneti ja Mart Ummelasega. ETV Terevisiooni saatemeeskonnaga valmistati ette iganädalane hommikune lühike ja huvitav füüsikaeksperiment. Lisaks näidati ETV-s mitmeid aimefilme füüsikast ja füüsikutest.

Üle ootuste hästi läks käima Teadusbussi projekt. Teadusbuss Suur Vanker (vt http://www.fyysika.ee/teadusbuss/) on liikuv "teaduslabor", mille meeskond koosneb vabatahtlikest üliõpilastest ja teaduritest ning see külastab koole üle terve Eesti. Teadusbussis tehakse "teadusteatrit", pakutakse noortele võimalust kogeda huvitavaid ja üllatava tulemusega füüsika-eksperimente pikituna jutuga asjade

olemusest. Korraldatakse ka pikemaid töötubasid, kus koos õpilastega eksperimente tehes näidatakse, kuidas füüsikaline pool loodusest meie ümber "töötab" ja kuidas funktsioneerivad paljud tehnoloogiavidinad meie ümber. Aastatel 2005-2006 on Teadusbuss külastanud ligikaudu 250 kooli üle Eesti, mis on peaaegu pool kõigist Eesti üldhariduskoolidest! Teadusbussi projektile omistati 2006. aastal Eesti Populariseerimise auhind. Samal aastal jõuti üleeuroopalise konkursi "Descartes Prize for Science Communication" finaali.

 

Tippsündmus

Tallinnas toimuvad Eesti ja Soome Füüsika Seltsi ühised füüsikapäevad tõotavad kujuneda huvitavaks sündmuseks Eesti teadus- ja haridusmaailmas. Ehk on need ka märk uutest tuultest kohalikus teaduskeskkonnas ja -poliitikas. Oodatakse kohale ligi viitsada füüsikut nii Eestist, Soomest kui ka Skandinaavia ja Balti riikidest. Füüsikapäevade avamine toimub Estonia teatris ja lisaks füüsikute avasõnadele on oodata ka riigijuhtide sõnavõtte. Akadeemilisteks ettekandjateks on mainekad füüsikud Soomest ja Eestist. Ettekannete vahele on pikitud nii väiksemaid seminare, teadusmahukate firmade poolt pakutavaid näitusi ja ka sotsiaalsemat laadi üritusi. Täpsem info on väljas veebilehel http://www.fyysikkoseura.fi/fp2007/.

 

Horisont 6/2014

Ilmume ka e-ajakirjana: