Kui Kuu suuremad pinnamoodustised - mered ja kraatrid - selged, on aeg süveneda detailidesse.
Väiksemate objektide otsimiseks Kuu punnal sobib näiteks 4-tollise apertuuriga või suurem amatöörteleskoop ning mõni Kuu atlas. Täiesti asjakohased on ka interneti atlased, nagu näiteks Selenographia või The Full Moon Atlas.
Vaadeldes suurema suurendusega kraatreid, mille läbimõõt on väiksem kui 15 kilomeetrit, märkate, et vastupidiselt suurtele kraatritele puuduvad neil servades terrassid ja keskosas tipud. Põhjuseks on liiga väike kokkupõrkeenergia, mis pole suutnud aluspõhja kivimeid kokku suruda. Tulemuseks on ringikujulised, hästi väljakujunenud valliga ja kausikujulise põhjaga kraatrid. Niisuguseid leidub kõigil Päikesesüsteemi kalju- või jääplaneetidel, sealhulgas ka Maal - näiteks kas või Kaali kraater Saaremaal.
Ehkki Kuul domineerivad kraatrid, leidub seal ka teisi vaatlemist väärivaid objekte. Näiteks vulkaanilised kuplid. Et Kuu mered koosnevad laavast, võiks arvata, et seal leidub ka koonusekujulisi suuri vulkaane, nagu Vesuuv või Kilimandžaaro. Niisuguseid vulkaane Kuul siiski pole. Tundub, et sealne laava on olnud väga voolav ja täitnud kiiresti madalamad alad, moodustades Kuu mered. Siiski, mõnikord ja seni veel teadmata põhjustel on laava pursanud aeglaselt, kuhjudes lõõri ümbrusesse ja moodustades nii väikese kupli. Üheks seesuguseks kõige kergemini leitavaks kupliks on Kies π, mis asub Pilvede mere lääneosas samanimelisest kraatrist veidi läänes (vt internetiatlast Selenographia, F2). Tegemist on 12-kilomeetrise läbimõõduga lameda kupliga, mille tipus paikneb väike kokkuvarisenud purskekraater. Samuti tasub üles otsida kuplid Arago α ja Arago β, mis asuvad Läbipaistvuse mere lääneosas samanimelisest kraatrist vastavalt põhjas ja läänes (Selenographia, D5). Kõige lihtsam on kupleid leida siis, kui Päike on nende asukohas madalal ja heidab pikki varje.
Laava, mis täitis impaktbasseinid, põhjustas alloleva pinnase vajumist Kuu keskmise pinna suhtes 1-8 km. See tekitas Kuu koores pingeid ja paindumist ning basseinide servas murranguid. Väikseid murranguid võib vaadelda Läbipaistvuse- ja Nektari meres, aga parim koht nende vaatlemiseks on Niiskuse mere idaosa, kus nad moodustavad kolm kuni 200 kilomeetri pikkust kaart (Selenographia, F2). Kõige tuntum murrang on siiski Rupes Recta ehk Sirge Sein. See 100 kilomeetri pikkune murrang asub Pilvede mere idaosas (Selenographia, F3). Kui vaadelda Sirget Seina kohaliku päikeseloojangu ja -tõusu ajal, siis saab selgeks, et lääneosa on madalamal idaosast ning varju pikkuse mõõtmine annab alust väita, et kalju on umbes 300 meetrit kõrge - 6-kordne Ontika pank! Siiski ei lange see vertikaalselt, vaid umbes 30° nurga all.
Murrangute ja lõhede kõrval on huvitavaks pinnamoodustiseks nn looklevad vaod, mille tekkemehhanism on teistsugune. Need on kitsad, tihti ainult 1-2 kilomeetrit laiad siuglevad süvendid, mis jooksevad läbi laavatasandike. Suurim neist, Vallis Schröteri ehk Schröteri org, algab Tormide ookeanis oleva Herodotuse kraatri juurest (Selenographia, C1) ja keerdub 160 kilomeetri pikkuselt ümber selle, lõppedes siis ootamatult. Schröteri orust kirde suunas, Prinzi kraatri ümbruses (Selenographia, C2), leidub veel pool tosinat looklevat vagu, kuid nende leidmiseks on vajalik juba vähemalt 8-tolline teleskoop ja head vaatlusolud. Algul interpreteeriti looklevaid vagusid kui kuivanud jõesänge, ent vee täielik puudumine Kuult toodud pinnaseproovides on sundinud otsima teisi teooriaid. Tänapäeval arvab enamik teadlasi, et need vaod on tekkinud kuuma, väheviskoosse laava kiirel voolamisel. Sarnaseid kanaleid on leitud ka Maal, Havai vulkaani Kilauea ümbruses.
LOE VEEL
- A. Puss. Meie sõber Kuu. - Tartu Tähetorni kalender 2008. aastaks, Tõravere, 2007, lk 45-49.
- ALPO - Kuu- ja planeedivaatlejate assotsiatsioon
- LPOD - Kuu päevapilt
- Selenographia
- SkyWatch 2005-2006
- The Full Moon Atlas
VAATA VEEL
Rupes Recta. Temast vasakule jääb kraater Birt. Foto on tehtud 11-tollise teleskoobiga Schmidt-Cassegrain.
Hele kraater keskosas on Aristarchus, temast vasakul ülal Herodotus ning nendevahelise kupli nõlvalt algab Vallis Schröteri ehk Schröteri org. Foto on tehtud 18-tollise reflektoriga.
