Kuula samal teemal: Toomas Jüriado intervjuu Tõnu Meidlaga
raadio KUKU 20. märtsi saates Loodusajakiri
Vastab Maa-aasta Eesti orgkomitee esimees, Tartu Ülikooli paleontoloogia ja stratigraafia professor TÕNU MEIDLA
5. jaanuaril 2006 avalikustatud ÜRO Peaassamblee proklamatsioon kuulutas aasta 2008 Rahvusvaheliseks Planeet Maa Aastaks. Maa-aasta korraldamine delegeeriti UNESCO-le, ÜRO Keskkonnaprogrammile, Rahvusvahelisele Geoloogiateaduste Liidule ning maateadlaste seltsidele ja ühendustele kogu maailmas. Peaassamblee julgustas nii ÜRO liikmesriike, organisatsiooni ennast kui ka teisi osalisi kasutama seda initsiatiivi selleks, et teadvustada maateaduste olulist rolli jätkusuutliku ühiskonna arendamisel.
Ettevalmistused selleks sammuks algasid juba 2000. aastal. Rahvusvahelise Geoloogiateaduste Liidu algatus pälvis UNESCO toetuse ning järk-järgult arendati ideed edasi. Pärast otsuste langetamist on aga areng olnud plahvatuslik. 2008. aasta 11. jaanuari seisuga oli Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta rahvuslik korralduskomisjon loodud 62 riigis, viimaseil päevil on initsiatiiviga ametlikult liitunud Vietnam, Botswana ja Kreeka. Peatselt on liitumas veel Kesk-Aafrika Vabariik, Horvaatia, Malawi, Filipiinid, Saudi Araabia, Ukraina ja Sambia, ent ettevalmistused käivad ka mujal. Maa-aasta on kujunemas erakordselt laiaulatuslikuks initsiatiiviks, mis haarab ühtmoodi nii arenenud lääneriike kui arenevaid piirkondi, ehkki igaühel on omad probleemid. Milleks neile kõigile ometi veel ka Maa-aasta?
Maa-teadused ühiskonna heaks
Maa-aasta eesmärki kajastav moto „Maa-teadused ühiskonna heaks" (Earth Sciences for Society) on kantud sügavast veendumusest, et kui me oma geoloogilisi teadmisi tõepoolest rakendaksime, saaksime kujundada palju ohutuma, tervema ja tegusama ühiskonna. Ehkki meie planeet tundub üldiselt leebe ja sõbralik, pakub ta ometi ikka ja jälle ootamatusi, olles samaaegselt nii turvaline kui ka ohtlik. Sel taustal tundub isegi kummaline, et maateadlaste saavutused, mis võiksid aidata ennetada ohte ja probleeme ning paremini vaos hoida inimtegevuse otseseid keskkonnamõjusid, on täna selgelt alarakendatud.
Ent tegelikkus on veelgi murettekitavam. Oleme muutunud märkimisväärseks globaalseks jõuks, mis kujundab planeeti oma käe järgi. Meie majandustegevus paigutab mitmesuguseid materjale ümber sellises mahus ja ulatuses, mida juba ammu võib võrrelda looduses toimuvate protsessidega. Üha süveneb veendumus, et inimtegevus on asunud mõjutama planeedi kliimat. Olukorras, kus Maa rahvastik kasvab 2050. aastaks veel 40 protsenti, muutub piiratud ressursside juures üha olulisemaks ka jätkusuutlikkuse tagamine. Mida oleks võimalik teha selleks, et meie tegevuse keskkonnamõju piirata, ja kas neil tegevustel võiks üldse olla loodetud mõju?
Võimalus - teadus ja koostöö
Maateadlaste hinnangul on kõige murettekitavam üha uute kerkivate probleemide ja ohtude alahindamine ning Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta peamine eesmärk on veenda selles ka laia avalikkust. See ei õnnestu kindlasti üleöö. Ehkki ÜRO Peaassamblee ametlik otsus rõhutas 2008. aasta erilist tähendust, on UNESCO Maa-aasta sündmused tegelikult kavandatud kolmele aastale, 2007-2009. Sellesse perioodi on mahutatud nii teadus- kui ka teavitusprogramm, mille kohaselt Maa-aasta tegevus koondatakse kümnesse põhilisse teemavaldkonda, mis on oma olemuselt piireületavad.
Kuna koduplaneet üllatab meid oma ohtliku ja ettearvamatu käitumisega üha sagedamini, on looduslikest ja inimtekkelistest ohuteguritest tulenevate riskide ning looduskeskkonnast pärinevate terviseprobleemide vähendamine muutunud kõigile riikidele ja rahvastele mõistetavaks ja oluliseks eesmärgiks. Vulkaanipursked, üleujutused ja maalihked on just tänu paranenud teabelevile kujunenud osaks meie argipäevast. Ehkki tänapäeval on neid kõiki võimalik üha täpsemalt prognoosida, kohtame tegelikkuses ikka ja jälle hoolimatust, mis tuleneb erialase teabe väärtuse alahindamisest ja üldisest informeerimatusest. Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta programmi tegevjuht professor Eduardo de Mulder on oma esinemistes rõhutanud, et kui 2005. aastal pühkis India ookean olematusse enam kui 200 000 inimest, siis sündis see nimelt maateadlaste teadmiste ja ettepanekute tähtsuse alahindamise tõttu. Ent tormiliste sündmuste kõrval oleme tänaseks õppinud märkama ka "hiilivaid" mõjureid, nagu näiteks arseen, radoon ja fluor, mis võivad looduslikus keskkonnas levides kujuneda arvestatavaks ohuks inimese tervisele. Ümbritseva keskkonna kvaliteeti ohustab paradoksaalsel moel ka linnade ja muude tehniliste rajatiste kiire kasv, sundides meid üha enam pöörama tähelepanu nende turvalisuse tõstmisele. Turvalisus kasvab kindlasti, kui arvestame iga suurlinna või rajatise piirkonna geoloogiliste tingimuste eripära. On ilmne, et ohtude ja mõjutegurite adekvaatne hindamine, võimalike protsesside ja stsenaariumide arvestamine ning (eelkõige) kriitiliste piirkondade elanike teavitamine võiksid üheskoos teha argipäeva turvalisemaks väga paljudele inimestele kogu maailmas.
Ohud ohtudeks, turvalisuse kõrval on Maa-aasta programmis olulisel kohal ka kõik, mis seondub planeedi ressurssidega. Mineraalne toore ja põlevmaavarad on ressursi kokkukuivamise tõttu läbimas seninägematut hinnarallit ning energia hinnatõus hakkab üha enam kajastuma ka iga eestimaise pere elektri- ja küttearveis. Loodusvarade ebaühtlasest jaotumisest tulenevad poliitilised pinged on maailmas selgelt tunnetatavad. Seetõttu on uute loodusressursside avastamine ja olemasolevate säästlik rakendamine täna olulisem kui iial varem. Rahvaarvu kasvades suureneb veevajadus. Puhta joogivee nappus sunnib meid paratamatult keskenduma ka uute põhjaveevarude leidmisele ja kasutusele võtmisele, rakendades selleks kõiki võimalikke vahendeid ja ühist kogemust. Samavõrd hindamatuks ressursiks kujuneb muld, Maa elav nahk, mille kujunemine võtab määratult rohkem aega kui selle hävitamine - näiteks tänasest võimsast tehnikast või süüdimatust majandustegevusest alguse saanud kiiresti areneva kõrbestumise läbi.
Üllatusi vältida ja probleeme ennetada aitab vaid maapõues, vees ja õhus aset leidvate protsesside sügavam tunnetamine. Nii aitaks näiteks maasügavustes toimuvate protsesside poolt esile kutsutud kataklüsmide põhjusi paremini mõista Maa süvaehituse parem tundmine. Ent meil on selles valdkonnas käia veel väga pikk tee, sest täna ei suuda me kohati piisavalt mõista sedagi, mis lausa silme all. Näiteks kliimamuutustest rääkides vaieldakse endiselt tuliselt, milline on inimtekkeliste ja looduslike mõjurite vahekord globaalse soojenemise esilekutsumisel - ehkki soojenemise kui nähtuse reaalsuses siiski enam ei kahelda. Neid kiireid muutusi aitaks paremini hinnata maailmamere sügavuses toimuvate protsesside mõistmine ja "kivisele lindile" - kivimikihtidesse - salvestatud kliimamuutuste ajaloo tundmaõppimine. Teaduse edusammud neis valdkondades looksid ometi kord võimaluse kliimaprognooside senisest paremaks põhjendamiseks. Tänased kliimamudelid annavad vastukäivaid hinnanguid, kuid ebatäpne tulevikuprognoos on luksus, mida me õigupoolest ei saa endale lubada. Juba tänased tagasihoidlikud meetmed, mida rakendatakse võitluses globaalse soojenemisega, on meie jaoks muutumas tavatult kalliks.
Rahvusvahelise Maa Aasta avaüritus toimus käesoleva aasta 12. ja 13. veebruaril UNESCO peakorteris Pariisis. Selle avas UNESCO peadirektor Koichiro Matsura, kes rõhutas, et teadmised Maal toimuvast on elulise tähtsusega meie lähituleviku kavandamisel ja inimestele igapäevase heaolu kujundamisel. Esinejad rõhutasid maakera rahvastiku kasvust ja ressursside piiratusest tulenevaid probleeme ning vajadust teha keskkonda puudutav informatsioon kõigile kättesaadavaks. Ühiselt tõdeti äärmist vajadust investeerida oluliselt enam noorte geoteadlaste väljaõppesse ning saavutada spetsialistide arvu tunduv kasv Maa-teaduste valdkonnas.
Eestis on Maa-aasta avaüritused kavandatud märtsikuusse.
Maa-teaduste senisest paremaks rakendamiseks ühiskonna teenistusse näevad spetsialistid ise mitmeid võimalusi, kuid teadmistepõhises ühiskonnas peaksid nii ohtudest, probleemidest kui ka võimalikest lahenditest olema paremini informeeritud eelkõige otsuste langetajad. Maateadlaste panus tuleviku kindlustamisse saab võimalikuks ainult laia avalikkuse tugeva toetuse kaudu ning rahvusvaheline Maa-aasta aitab avalikkust sellest kõigest teavitada.
Rahvusvahelise Planeet Maa Aasta
kõige aktuaalsemad teadus- ja teavitustöö teemad
- Põhjavesi: reservuaar janusele planeedile
- Ohud: riskide vähendamine ja teadlikkuse tõstmine
- Maa ja tervis: turvaline keskkond
- Kliimamuutused: "kivine lint"
- Maapõuerikkused: jätkusuutliku kasutamise suunas
- Megalinnad: ehitame sügavamale ja ohutumalt
- Maailmameri: aja sügavik
- Sügav Maa: koorest tuumani
- Muld: Maa elav nahk
- Maa ja elu: mitmekesisuse päritolu
LOE VEEL
